Valitsus toetas omavalitsuste erakoolides eestikeelse õppe tagamist

Foto: SCANPIX

Valitsus otsustas täna toetada riigikogu kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, mille kohaselt ei saaks omavalitsused enam eragümnaasiume asutades kõrvale hoida eesti keeles õpetamise nõudest.

Praegu on mõned omavalitsused asutanud munitsipaalkooli asemel eraõigusliku juriidilise isiku kaudu erakooli, et eirata põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuet õpetada gümnaasiumis eesti keeles. «Tegemist on olukorraga, millele viitas oma ettepanekus ka õiguskantsler, kus kohalikul omavalitsusel on sisuliselt võimalik pakkuda gümnaasiumiharidust vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena,» märkis komisjon seletuskirjas.

Eelnõuga lisatakse seadusesse säte, et kui erakooli osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või omavalitsus, lähtutakse kooli õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuetest. Õppekeel tuleb eelnõu kohaselt seadusega vastavusse viia 2016. aasta septembriks.

Eelnõu väljatöötamise ajendas õiguskantsler Indrek Tederi suvine ettepanek, mida riigikogu mullu septembris toetas. Teder soovitas seadust muuta, et tagada eestikeelse õpetuse piisav kättesaadavus.

Eesti õppekeelele üleminek seadustati 1993. aastal, ehkki hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi on gümnaasiumi õppekeel üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid vaid valitsuse loal.

Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamik taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas näiteks Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ette nähtud võimalust ning asutas Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum, et jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles.