Iga teine naisvang - tapja või narkokurjategija

Harku naistevangla Foto: ANDRES TEISS/PM/SCANPIX BALTICS

Lisaks tuhandetele meesvangidele istub Eestis praegu trellide taga 125 naist, moodustades tühised neli protsenti kõigist kinnipeetavatest. Mis viib naised Harku vanglasse? Siin on valik neist ja nende kuritegudest.

Eluheidiku surm

Marika on 27-aastane abikaasa ja ema, kes kannab kaheksa aasta pikkust karistust tapmise ja röövimise eest. Tema elukäiku on palju mõjutanud abikaasa Aivar, kes kannab mitme tapmise eest 20-aastast vangistust. Ajal, mil Aivar ja Marika tapsid üheskoos 75-aastase joodikust eluheidiku, oli naine 19-aastane noor ema.

Elu, mida abikaasad elasid, oli üsna pöörane. Tol ammusel 2001. aastal oli paarike segatud nii peksmistesse kui ka röövi, sügisel tappis Aivar Tartus ühisel joomapeol jõhkralt ühe naise ja läks vangi. Ka Marika läks lühikeseks ajaks vangi - röövi eest. Läks mööda kuus aastat, kuni selgus, et sama aasta suvel olid abikaasad koos veel ühe inimese tapnud.
2007. aasta märtsis leiti Põlvamaa seenemetsadest inimese skelett. Uurijad selgitasid välja, et tegu oli 75-aastase kohaliku külamehega, kes iga päev purjutada armastas ja ühel ammusel suvepäeval kadunuks jäi.

Lugu sai alguse ühes külakõrtsis puhkenud tülist, kus hilisem ohver väidetavalt Aivarit solvanud oli. Kui vana mees lahkus, järgnes paarike talle jalgratastel, lõi ühes metsatukas jalust maha ning peksis surnuks.

«Aivar ütles, et löö sina ka,» rääkis Marika hiljem kohtus. Kui vanur juba teadvusetuna maas lamas, hüppas Marika talle jalaga kõri peale.

«Aivar ütles, et kui ma käsku ei täida, olen ise ka seal augus,» põhjendas noor naine oma käitumist. «Ma kartsin oma elu pärast.»

Kohtus tunnistas Marika end erinevalt Aivarist täielikult süüdi. Tal on kanda veel seitse vangla-aastat.

Saatuslik alkohol

Ljubov on 54-aastane Valgevenest pärit tallinlanna, kahe poja ema ja ühe lapselapse vanaema. Enne saatuslikku 2007. aasta jaanuariõhtut töötas ta majahoidjana ning elas koos abikaasa ja ühe pojaga. Pereelu polnud aga alati roosiline - abikaasad armastasid viina võtta, napsise peaga kippus armastav naine aga kergesti ärrituma.
«Kui ema tarvitas alkoholi, hakkas ta isaga tüli norima. Kui ema kaine on, siis on ta normaalne,» ohkas kohtus üks paari kahest pojast.
Tunamullusel jaanuariõhtul võttis Ljubov üksi kodus viina, kui lapselapse sünnipäevapeolt saabusid koju tema abikaasa ja poeg, samuti joomased.
«Mees hakkas mulle külge lööma, tõukas mind köögis ja lõi ribidesse,» meenutas Ljubov hiljem kohtus. «Oleme varem palju riielnud, sageli kasutas ta minu vastu ka füüsilist vägivalda.»

Tüli muutus aina ägedamaks, ühel hetkel haaras naine kööginoa ja lõi selle abikaasale rindu.
Sama aasta septembris mõistis Harju maakohus Ljubovi neljaks aastaks vangi. «Tunnistan end süüdi ja kahetsen väga,» nentis naine.

Vägivaldne elukaaslane

Veera on oma 60 eluaastaga Harku naisvangidest üks vanemaid. Ka tema elusaatuses mängib suurt rolli alkohol. «Mina ei joonud juba mitu aastat üldse, aga mu mees... Tema jõi regulaarselt,» rääkis naine kohtus.

Joomine muutus aga armastava elukaaslase vägivaldseks ning too kippus naist peksma. «Käisin ka politseis, seal mingit avaldust kirjutada ei lastud, anti kaks turvakodu telefoninumbrit,» meenutas Veera.

2006. aasta juuliõhtul jõi mees taas terve päeva. Hilisem kohtuekspertiis tuvastas tal eluohtliku, rohkem kui neljapromillise joobe. Tekkinud sõneluse käigus virutas mees naisele rusikaga näkku.

«Mul läks silme eest mustaks, olen aastaid peksa saanud ja jälle hakkas see peale. Inimene ütleb ju ükskord üles,» nentis Veera kohtus. Ta haaras köögist rohelise peaga lemmiknoa ja virutas. Kui mees pikali vajus, läks naine magama.

Hommikul leidis Veera mehe endiselt koridoris vedelemas, kuid kuna mees oli ennegi purjus peaga koridoripõrandal maganud, ei üllatunud naine sellest. Alles siis, kui ta pärast väljas käimist mehe endises asendis leidis, katsus ta pulssi ja avastas, et mees on surnud.
Kohus ei leidnud, et Veera süüasja peaks arutama kergema, provotseeritud tapmise paragrahvi järgi, kuna üliraske joobe tõttu ei kujutanud elukaaslane naisele tol hetkel kuigi suurt ohtu. Keegi polnud kunagi kuulnud ega näinud, et mees Veerat peksaks. Naine sai karistuseks seitse aastat vangistust.

Lapse laiba rüvetamine

28-aastase Riina kriminaalasi erutas mullu paljude eestlaste meeli. Kui esialgu kahtlustati kahe lapse ema oma noorima poja tapmises ja kuriteo varjamiseks laiba põletamises, siis tapmissüüdistust naine siiski ei saanud.

Kohtus selgus, et 2007. aasta novembris leidis Vändra vallas elanud Riina oma paarikuise pisipoja voodist surnuna. Kartes võimalikku karistust, ei teatanud naine lapse surmast kellelegi ning põletas väikese laiba koduahjus.

Uurimine selgitas, et Riina on küll süüdiv, aga väga ebastabiilne ega suuda pingeolukordades end kontrollida. Seetõttu kannatasid nii pojad kui ka abikaasa. Näiteks virutas Riina aasta enne pisipoja surma tüli käigus noaga oma elukaaslasele, kes sai kergemaid vigastusi.

Vanemat, paariaastast poega kasvatas naine meetoditega, mis tunduvad uskumatud: kui laps tüütuks muutus ega lasknud naisel omi asju ajada, sidus ta poja võrevoodi pulkade külge nööriga kinni. Et laps ei röögiks, pani Riina lapsele luti suhu ja teipis selle kleeplindiga näo külge kinni, et imik lutti välja sülitada ei saaks.

Kohus leidis, et Riina on süüdi laibarüvetamises, lapse piinamises ja eluohtlikku olukorda seadmises ning elukaaslasele tervisekahjustuse tekitamises. Riina sai karistuseks viis aastat vangistust, millest tal tuleb ära istuda kaks aastat ja kaheksa kuud, kuna lühimenetluse reeglite järgi lahutatakse karistusest kolmandik.

Alla grammi narkoainet

49-aastane varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud Silvia on üks neist kümnetest naistest, kes kannab vangistust narkokuriteo eest. Tema lugu sarnaneb paljude teiste «narkonaistega».
Politsei vahistas Silvia mullusel esimesel koolipäeval, tema taskutest leiti 24 fooliumvoldikut ja üks kilekotike narkoainetega amfetamiin ja 3-metüülfentanüül, mis kokku kaalusid 0,68 grammi. Näiliselt tühist kogust nimetab seadus siiski suureks, sest sellest võib saada narkojoobe enam kui kümme inimest.
Narkokuritegude karistused muutuvad aina tõsisemaks, nii läks ka varem vargustega silma paistnud Silvia aastaks ja kolmeks kuuks trellide taha.

Pooled Eesti naisvangidest istuvad tapmise või narkokuriteo eest

Aasta alguses istus Harku vanglas 112 naist, neist 28 tapmise eest
34 narkootikumidega seotud kuritegude eest
19 varguste eest
14 röövimise eest, kolm raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest
Ametialaste kuritegude eest ei istu ühtegi naist

Raskeima karistusega naine kannab ligi 16-aastast vangistust
Keskmine karistusaeg naisvangide puhul on 4,6 aastat
31 naist kannab 5-10-aastast vangistust
26 naist kannab kolme-nelja-aastast vangistust
13 naist vähem kui aasta pikkust vangistust
kaheksa naist 10-15 aasta pikkust vangistust
üks naine 15-20 aasta pikkust vangistust, täpsemalt 15 aastat ja 8 kuud

Noorim naisvang on 16-aastane
Harku vangi keskmine iga on 34 eluaastat
Vanim naisvang on 64-aastane, noorim 16-aastane

Kaks kolmandikku naisvangidest on venelannad
Eestlasi on naisvangidest 37
Venelasi on 62
Lisaks mõned valgevenelannad, lätlannad, ukrainlannad ja tatarlannad

Vaid üks kõrgharidusega naisvang
51 naisvangil on kesk-, kesk-eri- või kutseharidus
39 naisel põhiharidus
21 naisel kas algharidus või puudub seegi
Ühel naisvangil on kõrgharidus

Enamik kannab oma esimest karistust
69 naisvangi kannab esmakordset vanglakaristust
18 naist kannab juba neljandat vanglakaristust

Allikas: justiitsministeerium