Küberkiusatute lood: ohvriks saadakse iseenda valeotsustest ja isegi põhjuseta

Kaotatud mobiiltelefonist lähevad lekkima fotod ja andmed. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Küberkiusamine saab alguse koolist, aga järgest sagedamini avastavad end ahistaja küüsist ka täiskasvanud.

Viiendat aastat psühhopaadi surve all

2008. aastal veidi aega pärast Tartus ühte riigiasutusse tööle asumist hakkas Elina (25) saama tundmatutelt või varjatud numbritelt pidevalt kõnesid, mis katkesid kohe pärast vastuvõtmist. Peagi ilmnes, et kaks tema töökaaslast kannatavad selle all aastaid ning ahistaja on ilmselt üks 50. eluaastates naine, kes on suhtes nende meeskolleegiga.

Varem oli politsei tuvastanud kahtlustatava kodu lähedalt taksofoni, kust kõned võeti, ent ei suutnud midagi ette võtta. Aasta pärast tööle asumist oli ahistaja viinud Elina nii kaugele, et ta tegi politseile avalduse. Uurija helistas kahtlustatavale, ent enamaks polnud alust, kuna puudusid ähvardused ja kahju tervisele. Päevi hiljem sai Elina kõne, milles tundmatu meeshääl ütles, et teab politseis käigust. Helistamine jätkus: vahel nädalaste pausidega, vahel mitu korda päevas.

Esimesest kõnest on möödas viis aastat ja Elina on ammu töökohta vahetanud, ent kõned ei lõpe. Iga varinumbri blokeerimine teenusepakkuja juures tähendaks rahakulu, numbri vahetus on aga tülikas ja selle varjamine uues ametis mõeldamatu. «Esimesel kuul ma ei teadnud, kes mind ahistab, ja oli jube. Nüüd näitab kogemus, et ta pole ohtlik, lihtsalt psühhopaat. Olen temaga harjunud,» sõnas naine Postimehele.

Menu nimel relvaga kooli

Mullu oktoobris laekus politseile mitmest Tartumaa koolist vihjeid, et osa kaaslasi võib olla saabunud kooli tulirelvadega või omavad neid. Infokilde kokku panema hakanud korrakaitsjad tuvastasid kaks eri koolis käivat poissi, kellest 8. klassis käiv oli laadinud suhtlusportaali foto­d endast õhupüssiga, 5. klassi õpilane seisis aga fotol oma klassi tahvli ees, käes käsitulirelv. Politsei tegi foto alusel kindlaks, et tegu oli mängurelvaga, ent naljana alanud enesereklaam suhtlusportaalis lõppes politseinike koputusega poiste koduuksele.

Halva pöörde võtnud enesepaljastus

Eelmisel aastal otsustasid ühes Lõuna-Eesti linnas kaks 8. klassi poissi, et rahuldavad end, samal ajal teineteist veebikaamerast jälgides. Eelnevalt anti vastastikku lubadus toimuvat mitte salvestada.

Kohe pärast toimunut avalikustas üks poistest, et kaadri taga viibis ka tema sõber, kes salvestas juhtunu mobiilivideona, ja tulemus on, et ohvri elu rikutakse ära. Kannatanu pöördus kohe politseisse. Tund hiljem olid poiste koduuste taga kriminaalpolitseinikud, kes võtsid jaoskonda kaasa arvutid, telefonid ja poisid.

Loomaporno õpetajale

2009. aastal otsustas ühe Tallinna kooli 8. klass mängida vingerpussi vene keele õpetajale, kes polnud piisavalt kursis äsja soetatud telefoniga, ja jättis avatuks seadme bluetooth-ühenduse. Õpilastel ei õnnestunud küll tunni ajal tungida õpetaja telefoni, ent läks korda saata seadmesse loomapornovideo. Selle avanud pedagoog sai vaatepildist šoki ja pöördus kooli juhtkonna poole. Koolis viibinud noorsoopolitseinik nägi video saatnud poisi tegevuses rikkumist eelkõige selles, et rünnati võõrast vara, ning süüdlasel tuli järgmisel päeval vabandust paluda.

Juhtumites kirjeldatud koolid ja inimesed on Postimehe toimetusele teada.

Veebipolitseinike 2012. aasta juhtumid

•    Ähvardused/laim/ ebasobiv veebisisu    686

•    Vargused/kelmused/laenamised/võlad    635

•    Alaealiste rikkumised/tubakas/seks/kiusamine    433

•    Kontoprobleemid    410

•    Pereprobleemid    312

•    Identiteedid    245

•    Lärm/naabrid    239

•    Liiklusõnnetused    75

•    Muud (sh liiklusseadus, inimeste otsimine internetis)    2406

Allikas: politsei