Juhtkiri: võrk maas – kas varume tikke ja soola?

Kui meilt midagi ära võetakse, siis näeme, mis koht sellel asjal või nähtusel me igapäevaelus on. Elioni teenuste ulatuslik katkemine mõjub äratuskellana. Esiteks annab see võimaluse piiluda suure ja paljudele inimestele olulisi teenuseid pakkuva ettevõtte klantspiltidega kaunistatud fassaadi taha. Teiseks väärib iga kodaniku ja majapidamise tasemel mõtlemist, kuidas saame hakkama siis, kui mõni teenus, mida iga päev kasutame, lakkab töötamast.

Seekord saime teada, et Elionil pole siiani hädaolukordades kasutatavat varusüsteemi – seda alles luuakse. Varu-serveriruum tähendab, et kui üks süsteem lakkab mistahes põhjustel töötamast, võtavad töö üle varuseadmed ning parimal juhul ei pruugi kliendid mingit riket üldse märgatagi.

Varusüsteemi loomine ja käigushoidmine on mõistagi kallis, ent selle puudumine tähendas praegusel juhul pikka aega kestnud katkestust, millel kahtlemata on samuti hind nii Elioni kui ka ettevõtte klientide jaoks. Pealegi pole tegu üksiku asutusega, mis võibki teadlikult riskida sellega, et süsteemirike tähendab näiteks ühe või ka mitme tööpäeva kaotsiminekut. Elion on keskse tähendusega teenuse pakkuja ning sealsed tõrked on risk kõigile neile, kelle töö sõltub omakorda Elionist.

Üks päev ilma televisioonita ei ole ilmselt katastroof. Küsimus on pigem selles, mis garanteerib meile, et samasugune katkestus ei taba elutähtsaid teenuseid. Ilma varusüsteemideta polegi see garanteeritud.