Mart Helme: ideologiseeritud ajalugu – taas?

Foto: SCANPIX

Värskelt ilmunud «Eesti ajaloo» II köide unustab muistse vabadusvõitluse mõiste ja meenutab oma Euroopa-lisanditega ideologiseeritud ajaloo kirjutamise aegu, kirjutab diplomaat ja ajaloolane Mart Helme.

Hiljuti esitletud «Eesti ajaloo» II köidet on juba nimetatud revolutsiooniliseks, kuna see muudab vaatenurka mitmele meile siiani iseenesest mõistetavaks olnud sündmusele. Eelkõige käib jutt muidugi meile emapiimaga sisse imbunud sõnaühendi «muistne vabadusvõitlus» piinlikust vältimisest koguteoses. Asemele pakutakse variatsioone ristisõdade teemal, presenteerides seda vaatenurka just nagu viimase kümnendi «Eesti ajaloo» teaduse – ja käesoleva teose autorite – suuravastusena.

Paraku pole see muud kui juba pärani lahtisest uksest valju kisaga sisse murdmine. Vähemalt mina olen küll juba koolieelsest ajast alates teadnud, et sakslaste ja taanlaste vallutusretked 13. sajandil tänapäeva Eesti ja Läti aladele olid kõige muu kõrval ka ristisõjad. Ühtlasi olen kogu aeg teadnud aga sedagi, et võitlus vallutajate vastu oli võitlus oma poliitilise, majandusliku, territoriaalse ja ideoloogilise suveräänsuse eest – ehk muistne vabadusvõitlus.