/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/06/28/645926t1h5f53.jpg)
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada tänavuseks sisserände piirarvuks 1062 inimest, mis on 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Tänavuseks sisserände piirarvuks kehtestatakse 1062 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku järgi jaotatakse piirarv ajaliselt aasta lõikes, esimeseks poolaastaks 531 ja teiseks poolaastaks samuti 531 inimest.
Mullu oli sisserände piirarv 1008, mis oli samuti 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Siseministeeriumist kooskõlastuseks saadetud määruse eelnõu seletuskirjas olevast analüüsist on näha, et võrreldes 2011. aastaga vähenes mullu elamislubade andmine ettevõtluseks - 2011. aastal anti neid 137, mullu kokku 61. Ettevõtluseks antava elamisloa taotlustest rahuldati 52 protsenti ning 21 taotluse puhul keelduti ettevõtluse alusel elamisloa andmisest.
Suur oli läbivaatamata jäetud taotluste osakaal (30 protsenti), mis annab siseministeeriumi hinnangul alust arvata, et tegemist oli isikutega, kelle eesmärk ei olnud ettevõtluse eesmärgil elamisloa saamisel reaalselt ettevõtlusega Eestis tegelema hakata. Nimelt jätab PPA taotluse läbi vaatamata siis, kui pole dokumente reaalse majandustegevuse või investeeringu ja konkreetsete plaanide kohta.
Piisava legaalse sissetuleku alusel esitati mullu kokku 49 elamisloa taotlust, millest elamisluba anti piirarvu väliselt kuuele isikule.
2011. aastal ilmnes, et hulgaliselt äriühingu liikmete elamisloa taotlusi oli esitatud selle väärkasutamise eesmärgil - neid taotleti vaid selleks, et lihtsamalt saada Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õiguslik alus, ning äriühing loodi üksnes selleks, et saada elamisloa taotlemiseks alus.
Et vähendada elamislubade väärkasutuse ohtu, töötas siseministeerium välja välismaalaste seaduse muudatuse, mis jõustus osaliselt mullu 1. juulil ning osaliselt jõustub 2015. aasta 1. jaanuaril. Selle muudatusega täiendati tähtajalise elamisloa töötamiseks ja ettevõtluseks andmise tingimusi ning loobuti senisest regulatsioonist, mis andis elamisloa piisava legaalse sissetuleku korral.
Seoses seadusemuudatustega on hüppeliselt vähenenud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmise otsused – 2011. aastal 580 ja 2012. aastal 40. Kokku anti 2011. aastal piirarvu siseselt 1081 elamisluba töötamiseks (neist 580 töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena) ja 2012. aastal 500 (neist 40 töötamiseks äriühingu juhtorgani liikmena).
Analüüsist lähtudes prognoosib siseministeerium tänavuseks sisserännu piirarvu määraks sarnaselt varasemate aastatega maksimaalselt 0,075 protsenti.
Tänavu 1. jaanuari seisuga on Eestis 178 221 välismaalast, kes omavad pikaajalise elaniku elamisluba. Euroopa Liidu kodanikke, kel on Eestis alaline elamisõigus, on 4812.