«Eksamineerija kõige raskem põhiülesanne on isik identifitseerida. Kui tegemist on ühe eksamineerijaga, siis on suur tõenäosus, et kui kahel päeval käib sama inimene, et on tõesti äratuntav,» ütles Puusepp.
Vanemprokurör Kalmer Kase sõnul pole uurimisorganid leidnud tänaseks piisavalt tõendeid selleks, et väita, et mõni ARKi eksamibüroo töötaja sai altkäemaksu.
ARKi avalike suhete juhi Timo Viljar ütles, et eksamineerija, kes sel perioodil eksameid vastu võttis, ei tööta autoregistrikeskuses enam juba sellest ajast saadik, kui see asi vaatluse alla tuli.
Praegu menetleb kriminaalasja Viru ringkonnaprokuratuur ning vähemasti isikliku dokumendi kuritarvitamise eest ootab kurikaelu kuni kolmeaastane vabadusekaotus.
Eksamineerija kõrval kaotas tüssajate tõttu töö ka Jõhvi osakonna endine juht Madis Maakaar. Et kriminaalmenetlus on küllalt toores kohtueelses staadiumis, siis ei ole ka prokuratuuril endal veel täit selgust kõigi kahtlusaluste osas.
Kuid selge on, et autoregistrikeskuse ajaloo jõhkraimas petuskeemis ei oota kuriteosüüdistus mitte ainult niinimetatud artiste, vaid kõiki juhiloa ostjaid.
Kuid autoregistrikeskus tundubki olevat justkui märg ja kleepuv kärbsepaber, mis pettureid pidevalt liimile tõmbab. Keskmiselt kord kuus üritab mõni eksaminant riigile mütsi pähe tõmmata.
«Pealtnägija» käsutuses on ARKi unikaalsed videokaadrid luhtunud pettustest. Näiteks ühel videol avastab Narva eksamineerija, et üks mees näpib kahtlaselt tihti oma kõrva. Lähemal vaatlusel selgus, et kelm kasutas kuuldeaparaati, kuhu sõber talle õigeid vastuseid sosistas. Niheles mees, mis niheles, kuid lõpuks otsustas ta klassiruumist põgeneda.
Põlvas aga ei teinud üks vanem naisterahvas pikemat juttu ja libistas 500 krooni kohe komisjoni lauale. Eksamisaalist lahkudes tuli naisel muidugi politseile aru anda.