Lauri Mälksoo: ELi föderalismi ideest ja Eesti huvidest

Akadeemik Lauri Mälksoo Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Suures plaanis on meie laual jätkuvalt kaks võistlevat visiooni ühinenud Euroopast ja selle tulevikust: Charles de Gaulle’i sõnastatud «isamaade Euroopa» ja – pisut paradoksaalselt praegu vinduvast võlakriisist jõudu ammutav – föderaalne visioon Euroopast.

Me võime arutleda, nagu seda huvitavalt tegi oma 14. jaanuari Postimehe intervjuus president Ilves, missugune on «õige» föderalismi mõistemääratlus, aga sellele küsimusele ei pruugigi olla ühest vastust.

Õigusteaduse seisukohast on dilemma siiski üsna selge: kõikidele hallidele varjunditele vaatamata asub riiklus kas suurruumi tasandil (antud juhul Euroopas) või n-ö kohapeal. Kas ja kuidas täpselt suudetakse föderalismis territoriaalseid ja rahvakillu-vähemusi (nagu Eesti) kaitsta, on ikkagi teisejärguline küsimus võrreldes sellega, kus (mis tasandil) riik kui selline lõppude lõpuks ikkagi asetseb. President Ilve­se viidatud USA osariigid, kuigi «States» kohaliku konstitutsiooniõiguse mõistes, pole paraku üldsegi riigid rahvusvahelise õiguse tähenduses. Erinevaid nüansse lihtsustades jätab «isamaade Euroopa» projekt suveräänsuse tuuma (endise) rahvusriigi koha peale alles, föderalism aga viib võimu tuuma ühisesse keskusesse ja tekitab geopoliitilise suurruumi. Igasugune vahepealne ja iselaadne (ladina keeles sui generis) olukord on tõenäoliselt määratud olema ajutist laadi.