Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Pirita linnaosa saab 12 miljonit krooni maksva tervisespordihoone

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Pirita tervisespordihoone kavand.
Pirita tervisespordihoone kavand. Foto: Pirita linnaosa valitsus

Linnavalitsus kiitis oma tänasel istungil heaks linna välisprojektide prioriteedid Euroopa Liidu struktuuritoetuste taotlemisel.


Vastavalt meetme «Linnaliste piirkondade arendamine» tingimustele ja investeeringute kava koostamise korrale on üheks prioriteediks võetud ka tervisespordihoone ehitus Pirita Spordikeskuse multifunktsionaalseks arendamiseks, teatas Pirita linnaosa pressiesindaja.

Pirita linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on see ühe pikema teekonna esimene samm: «Kindlasti ei piirdu Pirita Spordikeskuse areng vaid tervisespordihoone püstitamisega, seal tegutsevad inimesed on teinud väga head tööd spordielu edendamiseks Pirital ning ehkki esialgu võivad tunduda Spordikeskuse arenguga seotud ideed pompoossed, näitab kasvõi see esimene samm, et ühel hetkel saab Pirita linnaosas olema kompleksselt lahendatud spordi -ja vabaajakeskus,» lausus Terik.

Pirita Spordikeskuse juhataja Aavo Aunroos leidis, et tervisespordihoone rajamine mõjutab eelkõige sportlaste käekäiku, kes saavad sellega märgatavalt paremad tingimused. Aunroosi sõnul saavad uues hoones koha nii uisu -kui suusalaenutuspunktid, samuti on hoonesse planeeritud riietusruumid, saunad ja kohvik. «Maja on mõeldud ikkagi sportlastele ja klubidele - oleme planeerinud, et siin saaksid tegutseda Jaak Mae suusakool ning ka loodav Pirita aerutamisklubi,» sõnas Aunroos.

Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone ehitus on esimene etapp spordikeskuse multifunktsionaalsel arendamisel. Kavandatava hoone kogumaksumuseks kujuneb projekti kohaselt 12,3 miljonit krooni, millest omafinantseering on 15 protsenti ehk 1,8 miljonit krooni ning ülejäänud osa kaetakse Euroopa Liidu struktuuritoetustega.

Tagasi üles