/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/01/30/125513t1h96fd.jpg)
Tuleviku-uuringute instituudi direktori Erik Tergi sõnul tuleb Eestis mõelda sellele, kas siinsed ülikoolid on nn vahepealsed või on neil potentsiaali.
Terk: kas Eestis on vahepealsed ülikoolid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas kõrghariduskonverentsil esinenud Terk meenutas üht nõupidamist Hispaanias, kus ta osales. Seal öeldi tema sõnul välja, et Euroopas on kahte tüüpi ülikoole, millega probleemi pole.
Esiteks on tugevad traditsioonilised ülikoolid, mis on rahvusvahelises teaduses esirinnas, ning teiseks viimase 25-30 aasta jooksul asutatud uued ülikoolid, mis tuginevad regionaalsetele ja uutele arengusuundadele (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning biotehnoloogia).
Tema sõnul tekkis toona küsimus, mida teha ülejäänute ehk n-ö vahepealsete ülikoolidega. Saal olevat jäänud vait, kuni tuli arglik küsimus, et kas need peaks kinni panema. Toonane esineja jättis vastuse siiski lahtiseks.
Terk ei soovinud lahterdada, kas näiteks Tartu Ülikool mahub traditsiooniliste ja Tallinna Ülikool uute ülikoolide kategooriasse.
«Põhimõtteliselt on ülikoolide arendamise variantide puhul vahepealsuse probleem täitsa tõsine. Mulle tundub, et nende efektiivsuskoefitsient on madal.»