Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Ekspert: kesklinna pole rohkem parklaid vaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui muu enam ei aita, tuleb hakata haljasalade kaitseks betoontõkkeid paigaldama.
Kui muu enam ei aita, tuleb hakata haljasalade kaitseks betoontõkkeid paigaldama. Foto: Toomas Huik.

Tallinna liikluse eksperdi Vello Lõugase sõnul ei saa kesklinna lõpmatuseni uusi parkimiskohti luua, küll aga tuleks mõelda tänapäevaste parkimismajade rajamisele korruselamute rajoonides.


«Autode arv on meil viimase 17-18 aastaga tohutult kasvanud. Aga meie magalarajoonid on ehitatud nõukogudeaegse arvestusega, et iga trepikoja kohta on üks auto. Täna oleme olukorras, kus iga korteri elanikul on rohkem kui üks auto,» nentis transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugas.

«Parkimiskohtade järele on elurajoonides suur vajadus. Praegu pargitakse seal autosid kõnniteedel, haljasaladel, mänguväljakutel ja mujal, kuhu aga vähegi parkida saab. Ma oleksin väga õnnelik, kui transpordiametisse laekuksid avaldused, et meie majas on autode arv väiksemaks jäänud, et kas saaks näiteks ühe laste mänguväljaku ehitada. Aga meile tulevad just vastupidised avaldused. Et meil on siin liiga palju muru, et äkki lükkame sellele killustiku peale ja teeme autodele parkimiskohad. Et ega siin pole mingi suvitusrajoon, siin on linn. Aga paraku me ei saa selliste mõtteavaldustega nõus olla,» lausus Lõugas.

Ta lisas, et tema veendumuse kohaselt magalarajoonides ühekorruseliste parklatega enam hakkama ei saa. «Me peame hakkama ehitama parkimismaju. Selliseid korralikke parkimismaju, mis näevad küllaltki ilusad välja ja kust autoomanik oma auto hiljem tervelt kätte saab. Ja kindlasti ei sobi enam pandustega ülessõidud, vaid parkimismajades peavad olema liftid. Sellised lahendused on tänapäeval küllaltki mõistliku hinna eest saadaval,» rääkis liikluskorraldaja.

Lõugase sõnul peavad autoomanikud hakkama harjuma ebameeldiva faktiga, et juba lähitulevikus ei saa autot enam oma akna alla parkida, vaid see tuleb jätta kodust mõnesaja meetri kaugusele. «Selle vahemaa läbimine ei ole noore ja terve inimese jaoks eriti raske. Aga kui inimene on vana ja tal on raske liikuda, siis ta saab erivajadustega inimese parkimiskoha kodule lähemal,» ütles Lõugas.

Kesklinnas aga tuleb tema sõnul liikuda kogu Euroopas kasutusel oleva mudeli suunas, kus inimesed tulevad korraks autoga kesklinna, ajavad oma asjad ära ja sõidavad minema ning keegi ei pargi seal tervete päevade kaupa.

«Ja tegelikult ei pea ka vanalinnas nii palju autosid olema, kui seal täna on. Ja asi pole ainult rahas. Kui inimene ostab endale vanalinnas korteri, siis ta arvab, et on ostnud ka tüki tänavat ja peab ilmtingimata saama autoga treppi sõita. Meil on siin neid avaldusi ja kaebusi küll, stiilis «minu inimõigusi ahistatakse»,» rääkis Lõugas.

«Kui inimese juurdepääs majale pole takistatud, siis mina probleemi ei näe. Inimene võib jätta auto näiteks Viru hotelli juurde ja sealt siis Vene tänavale oma korterisse minna.
Sellega harjumiseks läheb inimestel muidugi veel aega, kuigi mingi areng on mõtteviisis viimaste aastate jooksul toimunud. Kui mina umbes 2000. aastal linna süsteemi tööle tulin, siis kesklinna populaarseim parkla oli Raekoja plats. Tänaseks on asjad õnneks teistmoodi,» lausus liikluskorraldaja.

Viimasel ajal moodi läinud haljasaladele parkimise kohta arvas Lõugas, et parkide ja muruplatside ümber betoontõkkeid rajada ei tahaks, aga kui muidu ei saa, siis tuleb seda teha. «Ja seda peab tegema ka loodavate parkimismajade juures. Ilmselt on sealgi vaja sellist mõistlikku sunnimehhanismi, muidu hakkavad kavalamad autojuhid parkima kõnniteedel ja juurdesõiduteedel ja muudes kohtades, kus parkimist ette nähtud ei ole. Mõistlik suunamine ja sundimine käib hea korraga kaasas. Aga praegu oleme parkimisega veel anarhia faasis,» nentis liikluskorraldaja.

Ta lisas, et õnneks on jälle käivitunud niinimetatud anonüümmenetlus, kus sõiduki külge saab jätta eeskirja rikkumise eest trahvinõude. «Minu meelest käib kogu maailmas asi sedamoodi, et trahvikviitungeid saab auto klaasipuhastaja vahele panna. Meil peeti seda siiani inimõiguste rikkumiseks, et autojuhte niimoodi karistatakse. Aga eesmärgiks ei ole karistamine ja trahviraha kogumine, vaid korra loomine,» lausus Lõugas.

Tagasi üles