Meie kõigi ühine minevik

Eesti ajalugu Foto: Toomas Huik

18. sajandil Garlieb Merkeli, 19. sajandil Carl Robert Jakobsoni ja 20. sajandil Hans Kruusi kirjutatud ning eestlaste mällu söövitatud arusaam Eesti ajaloost on läbi. See on see rahvusromantiline ajalookäsitlus, mille põhjal on õppinud enamik täiskasvanuid ja mis suuresti kehtib (või vähemalt alatoonina eksisteerib) ka praegu kooli ajalootundides.

Täna esitletakse Tartus «Eesti ajaloo» sarja teist köidet, mille on kirjutanud 11 ajaloolast ja koostanud Tartu Ülikooli keskaja professor Anti Selart. Koguteos on kõige tähtsam kokkuvõte aastatel 1200–1550 Eestis toimunust. Niisiis, muistse vabadusvõitluse, Lembitu, Ümera lahingu, Jüriöö ülestõusu ja eestlaste orjastamise periood – meie rahvusliku identiteedi nurgakivide aeg.

Erkki Bahovski nimetas laupäevases Postimehes «Eesti ajaloo» teises raamatus lugejate ette rulluvat uut käsitlust lausa revolutsiooniliseks. Mõni kriitik on juba jõudnud hüüatada, et ajaloolased on Eesti rahva maha müünud. Mis on aga tegelikult juhtunud?