Talvehämaruses paljastub märgimeistri isiksus

Marko Kekiševi loodud logod on templid, mis vajutatakse mällu. Näitus soolalaos pakub äratundmis- ja avastamisrõõmu. Foto: Liis Treimann

Kõik need firmamärgid või logod või tunnused on eri aegadest ja enamasti väga värvikirevad. Nüüd ripuvad need standardformaadis paberipoognail soolalao galeriis, mitu tükki lehel. Ja kõik on nüüd mustvalged, monokroomsus ühtlustab ja teeb väljapaneku erinevaks sellise materjali tavaesitlusist.

Firmamärk või logo on reeglina sümboolse tähendusega detail, millest algab suhtlus tegija ja tarbija vahel. Midagi meeldejäävat, kordumatut, müüti loovat või toestavat. Või mittetoestavat, nagu näitavad kahjuks paljude Eesti firmade visuaaliuuendused.

Marko Kekiševi märk on – eriti siinsel mustvalgel kujul – tempel, mis peaks jääma mällu, kas just igaveseks, aga kauaks. Ta eelistab suhteliselt klassikalisi vorme, aga suuremas osas töist on näha ka ta isiksus. Isiksus armastab konstruktivismi, aga samas ka art deco’d, mis võiks ju olla omavahel karjuvas vastuolus. Kuid Keck armastab mõlemat ja mõjub nagu tõeline eestiaegne mees, kes ehitab kiriku keset küla ja jääb ikka moodsaks.