/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2008/10/08/81157t1h7658.jpg)
23 protsenti reservväelastest väitis, et on teenistuse käigus kogenud kiusamist või diskrimineerivat käitumist jao- või rühmaülemate poolt, selgub värskest uuringust.
Teenistuse ajal koges ülemustepoolset kiusamist veerand reservväelastest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt ei ole määrustikuvälised suhted kaitseväes levinud – suhteid kaas-ajateenijatega pidas heaks või väga heaks 82 protsenti reservväelastest, selgub uuringust «Arvamused kaitseväest enne ja pärast ajateenistust».
Kui varasemates uuringutes paluti sagedusskaalal hinnata, kui sageli oldi ajateenistuses tunnistajaks teisest rahvusest ajateenijate alandavale kohtlemisele, ajateenijate alandavale kohtlemisele ülemate poolt või alandavale kohtlemisele ajateenijate omavahelistes suhetes, siis seekord küsiti vastaja enda suhtes ette tulnud kiusamise või diskrimineerimise kohta.
Oma teenistuskaaslaste poolt väitis kiusamist või diskrimineerivat käitumist kogenud olevat 16 protsenti reservväelastest, jao- või rühmaülemate poolt aga 23 protsenti.
Lahtistes vastustes paluti täpsustada, milles see kiusamine või diskrimineerimine väljendus.
Täpsustavates kommentaarides nimetatakse peamiselt verbaalset nöökimist, narrimist ja mõnitamist (kas siis lühikese kasvu, punase pea või aeglase tegutsemise pärast), füüsilist vägivalda nimetatakse vaid paaris vastuses. Mõnes vastuses tuuakse esile ka rahvusliku varjundiga suhtlemisprobleeme.
Jao- ja rühmaülemate puhul peetakse aga kiusamiseks ja diskrimineerimiseks karjumist ja sõimu, mõttetute korralduste andmist, piisava põhjuseta karistamist ja linnaloa andmata jätmist.