Nähtamatu vigastus jätab ID-kaardi kasutaja hätta

ID-kaart. Foto: Aivar Aotäht / Sakala.

Koolitaja Peep Vain soovis aasta alguses enda sõnul kaasaegseks hakata ning võtta pangatoimingute tegemisel kasutusele ID-kaart. Viga saanud ID-kaardi mikrokiibi tõttu see tal aga ei õnnestunud.

Vainu sõnul tuli tal veebruaris mõte proovida kasutada ID-kaarti pelgalt enama kui isikutunnistusena. Esimene katse lõppes ebaõnnestunult, sest tema ID-kaardi kiip oli viga saanud.

«Ma olin selle kiibi* sealt pealt ära kratsinud,» selgitas ta. Vainu sõnul lasi ta endale uue ID-kaardi teha. «Aga nüüd ma pole ikkagi viitsinud seda selgeks õppida,» nentis ta.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti kinnitusel pöördub iga kuu paarkümmend inimest nende poole sooviga oma isikutunnistus välja vahetada, kuna on probleeme kiibile kantud sertifikaatide kasutamisega.

«Üldjuhul on tegemist dokumendi väärkasutusest põhjustatud kahjustustega,» selgitas pressiesindaja Maimo-Lii Palover.

Tema sõnul uuritakse iga ID-kaardi kiibi mittetöötamise põhjuseid eraldi ning selle kohta tehakse eraldi otsus. Peamiselt on selliste probleemide põhjuseks murded ID-kaardi kiibi piirkonnas.

Postimees.ee nõustanud asjatundja sõnul võivad kontaktid kaardi painutamisel  kiibi küljest lahti tulla. Seda viga pole võimalik ise tuvastada. Kuigi inimesed väidavad, et on kiipi kriimustanud, siis see eksperdi sõnul võimalik pole. Nii saab vigastada vaid kaardil olevaid silmaga nähtavaid kontakte.

Kiipe võib kahjustada ka staatiline elekter, mis tekib näiteks vastu sünteetilisi riideid hõõrudes.

Kaardi üheks mittetöötamise põhjuseks võib olla ka see, et kaarti pole pikka aega kasutatud. Sel juhul võivad kontaktid olla oksüdeerunud ning ei saa kaardilugejaga kontakti.

Mikrokiibi vigastusi on ameti kinnitusel võimalik vältida, kui isikutunnistust heaperemehelikult kasutada. «Selleks ei ole vaja rakendada erilisi meetmeid, piisab oma käitumisharjumuste jälgimisest ja muutmisest - kiibi funktsioneerimist mõjutab dokumendi oluline
painutamine (näiteks püksitaskus hoides), kiibile surve avaldamine, kiibi
kriimustamine (võtmete hoidmisel isikutunnistusega ühes käekotilahtris) jmt,» selgitab amet.

Lisaks tuleks ID-kaarti hoida eemal kiirguse ja magnetväljast, kõrgest temperatuurist ja keemilistest ainetest, hoiduda kokkupuutest keemiliste
ainetega.

Kuigi Peep Vain vahetas oma vigase ID-kaardi välja juba veebruaris, pole ta seda siiani kasutanud. Ta lisas, et ega ta tegelikult ID-kaardiga kasutamisest puudust tundud pole. Samas on tal plaanis hakata seda kasutama pangatoimingute tegemiseks. «Suure PIN-kalkulaatoriga on tüütu, aga kaart on väike ja ta on nagunii kogu aeg kaasas,» sõnas koolitaja. 

*ID-kaardi peal on kontaktid, mikrokiip on nende all ja pole nähtav.