Kolmandik kõrgharidusega kutsealustest poleks võimalusel ajateenistusse läinud

Ajateenijad Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui veel viis aastat tagasi soovis vabatahtlikult ajateenistusse minna 9 protsenti kutsealustest, siis mullu tegi seda omal soovil juba kolmandik. Seevastu kõrgharidusega noormeestest läks hea meelega ajateenistusse vaid 15 protsenti, enam kui kolmandik oleks jätnud sinna võimaluse korral minemata.

Pidevalt on kasvanud vabatahtlikult ajateenistusse asujate osakaal: 2008. aastal avaldas ise soovi ajateenistusse minna 9 protsenti, 2009. aastal 10 protsenti, 2010. aastal 19 protsenti, 2011. aastal 29 protsenti ja mulle 33 protsenti küsitletud kutsealustest, selgub uuringust «Arvamused kaitseväest enne ja pärast ajateenistust».

Vabatahtlikult ajateenistusse minejatest pooled läksid ajateenistusse hea meelega.

Kuid vabatahtlikuna avaldavad ajateenistusse minekuks üha enam soovi ka need, kes tajuvad ajateenistuse läbimise vältimatust ja on valmis oma kodanikukohust täitma (39 protsenti) ning isegi need, kes sinna parema meelega ei läheks (9 protsenti). Isikliku sooviavalduse põhjal ajateenistusse minek paremad võimalused valida oma huvidele ja kalduvustele sobivamat teenistuskohta.

Kõigist kutsealustest asus hea meelega ajateenistusse 28 protsenti, valmisolekust oma kohust täita 43 protsenti. Viiendik küsitletuist väitis, et võimaluse korral oleks nad jätnud ajateenistusse minemata ja 4 protsenti, et läksid ajateenistusse täiesti vastumeelselt.

Neist kutsealustest, kes asusid ajateenistusse hea meelega, oleks 88 protsenti valmis ajateenistusse minema ka siis, kui see oleks vabatahtlik. Seevastu neist, kes läksid ajateenistusse selleks, et oma kohust täita, oleks vabatahtlikkuse korral ajateenistusse läinud vaid pooled.

Ehkki ise ajateenistusse minekuks soovi avaldanute osakaal on eestlaste ja mitte-eestlaste seas võrdne, siis hea meelega ajateenistusse minejate osakaal on venekeelsete noormeeste seas 35 protsenti, eestlaste hulgas vaid 27 protsenti.

Selge seos ajateenistusse minekusse suhtumises on vanusega. Mida suurem on vastaja vanus, seda vastumeelsemalt ta ajateenistusse läheb. Kui 18-19 aastastest noormeestest läks ajateenistusse hea meelega tervelt 56 protsenti, siis üle 22-aastastest vähem kui viiendik.

Kõige positiivsemalt suhtuvad ajateenistusse minekusse noormehed, kellel pole veel keskharidust (neist läheb hea meelega ajateenistusse 35 protsenti), seejärel keskharidusega noormehed (31 protsenti). Kõrgharidusega noormeestest läks hea meelega ajateenistusse vaid 15 protsenti, enam kui kolmandik oleks jätnud sinna võimaluse korral minemata.