Valitud riigieksamit tegemata jätta enam ei saa

Enne lõpuaktust tuleb veel mitu eksamit teha. Foto: Peeter Langovits

Kui siiani valis mõni koolilõpetaja suure hulga eksameid ja otsustas alles eksamipäeval, kas läheb eksamile või mitte, siis tänavu nii enam teha ei saa. Muidu jääb kool lihtsalt sel aastal lõpetamata.

Tänavu ei saa koolilõpetaja loobuda ühestki valitud eksamist, olgu tegu siis riigi- või koolieksamiga, selgitas eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse eksamikorralduse osakonna juhataja Andres Ääremaa tänasel pressikonverentsil.

Ta kinnitas ka, et juba valitud eksameid ei ole võimalik muuta. «Oli hulk õpilasi, kes valisid mitmeid eksameid ja alles eksamipäeval otsustasid, kas tulevad või mitte,» põhjendas ta mullu detsembris kehtima hakanud muudatust. Ta kinnitas, et tänavu saab kooli lõpetada vaid see õppur, kel kõik valitud eksamid on tehtud.

Kui õpilane peaks haigestuma ja seetõttu ei saa eksamile tulla ning tal on olemas selle kohta arstitõend, siis lubatakse ta lisaeksamile. «Põhjuseta puudumise korral eksamit sooritada ei saa,» toonitas Ääremaa.

Teise olulise muudatusena tõi Ääremaa välja, et õpilastel on õigus saada mõne eksamitöö koopia. Soovi korral võivad eksamitegijad saada koopia oma kirjandist, samuti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusosast ning võõrkeelte eksamite kirjutamisosast. «See on õigus, mitte kohustus,» rõhutas Ääremaa.

Tunnistuse leiab netist

Kui eksamikeskus plaanitud töödega valmis jõuab, siis tänavu 20. juunil ei saa õpilased mitte pabertunnistust, vaid elektroonilise tunnistuse. Eksamikeskuse juhi Robert Lippini sõnul peaks portaalis eesti.ee tekkima võimalus maha laadida digitaalselt allkirjastatud fail, mis ongi e-tunnistus. «Kui kellelgi on soov seda elektroonilist tunnistust saata, siis tekib ka võimalus sisestada kohe e-posti aadress ja see tunnistus edastada,» sõnas ta.

Eksamikeskus täpsustas, et e-tunnistus puudutab ainult riigieksamitunnistust, mis seni hiljemalt 20. juuniks koolidesse paberikandjal saadeti. «Gümnaasiumi lõputunnistus jääb ikka alles,» kinnitas keskuse pressiesindaja Madli Leikop. 

Tänavu peavad koolid salvestama eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa. Teiste võõrkeelte riigieksamite suulised osad salvestatakse vaid juhul, kui õpilane seda soovib. Kui mõnel koolil pole salvestamiseks sobivaid vahendeid, siis eksamikeskusel on koolidele pakkuda nii digitaalseid diktofone kui ka kassettmakke. Salvestist säilitatakse keskuses kolm aastat.