Kranich: püüe kliente kõrvalisse kohta meelitada on määratud läbikukkumisele

Eesti Loto loosimine Foto: Toomas Huik

Eesti Loto juht Heiki Kranich arvab, et Eesti Loto parimaks asukohaks on Tallinn ja just koht, mis on võimalikult lähedal inimeste igapäevastele käiguradadele. Ettevõtte Rakverre kolimisega , nagu pakkus põllumajandusminister, kulud kasvaks, aga teenuse kvaliteet mitte.

Kranich rõhutas, et ettevõtte jaoks on parim asukoht seal, kus asuvad kliendid või vähemalt suurem osa kliente. «Püüe meelitada kliente oma tavapärastelt käiguradadelt väljuma ning tulema kõrvalises kohas asuvasse ettevõtte asupaika, on ette määratud läbikukkumisele. Näiteks Eesti Posti tulemuslikkus on märkimisväärselt kasvanud pärast seda, kui nad hakkasid linnades postkontoreid senistest asukohtadest ümber paigutama sinna, kus inimesed niikuinii liiguvad – suurtesse kaubanduskeskustesse jne. Ettevõte, kes eirab oma klientide mugavust ja vajadusi, kindlasti kaotab,» selgitas Kranich.

Eesti Loto kontoris käivad päevas kümned inimesed – kes võitu vormistamas, kes muudes küsimustes. «Peab märkima, et meie kontoris ei vormistata mitte ainult suurvõite. On tavaline, et kui müügikohas pole olnud piisavalt sularaha, käiakse kohal ka 100 eurose võidu pärast. Seega oleks klientide jaoks selgelt ebamugav, kui nad Eesti Loto külastamiseks peaksid arvestama veel täiendava 100 + 100 kilomeetrise teekonnaga,» märkis Kranich.

Kranich lisas ka hulga argumente, miks ta leiab, et ettevõtte kolimine Rakverre poleks otstarbekas. «Eesti Loto infosüsteemi serverid jääksid sellegipoolest Tallinnasse, sest võrreldava turvalisustasemega serverimajutuskohti Rakveres pole. Kindlasti suureneksid seetõttu infosüsteemi hoolduskulud, sest hooldamas tuleks neid käia kaugelt. Samuti pikeneks seetõttu võimalikest riketest tulenevad seisakud süsteemi töös,» lisas ta. Märkimisväärselt suureks pidas ta ka kulutusi, kui Rakverre ehitataks uus serverimajutus.

Tallinna jääksid ka telestuudiod, mis tähendab suurenevaid kulutusi ja turvariske seoses kolmapäevaste loosimistega. «Samuti kasvaksid igapäevaste Keno loosimistega seotud kulud, sest kaks korda päevas (14.15 ja 21.15) tuleb Tallinnast Rakverre transportida siseministeeriumi vaatleja, kes loosimiskomisjoni tööd jälgib,» jätkas Kranich.

Üldse kasvaksid Kranichi hinnangul kogu ettevõtte kulud transpordile. «Kõige olulisem on aga see, et meie klientide jaoks muutub kogu ettevõttega suhtlemise protseduur keerukamaks ja kulukamaks.»

«Ettevõtte ebaefektiivsemaks muutmisega väheneksid ka dividendimaksed riigieelarvesse - Eesti Loto on riigile kuuluvatest ettevõtetest suuruselt kolmas dividendimaksja,» lisas ettevõtte juht.

«Loomulikult oleks lahenduseks Eesti Loto pealinna esinduse säilitamine, nagu seda on teinud nii meie rootslastest kolleegid või näiteks kodune haridusministeerium, aga mis siis peale näilikkuse kogu asja mõte oleks? Kulud ju kasvavad, aga teenuse kvaliteet mitte,» leidis Kranich.

Koostööpartneritena, kelle lähedalolek Eesti Lotole on oluline, loetles ta peale klientide ka lotosaateid tootva ja edastava telekanali (tänase seisuga Kanal 2); kiirloto piletite ja arvloto terminalipaberi rullide ladustaja; severimajutuse pakkuja, suurematest edasimüüjatest kaupluseketid; turunduspartnerid ning siseministeeriumi, kelle töötajad on loosimiskomisjoni juures vaatlejateks ja teostavad järelevalvet.

Eksperimente ka Skandinaavias

Seedri ideed laiemalt kommenteerides nentis Kranich, et riigiasutuste kolimine pealinnast välja pole uus idee ja samalaadseid eksperimente on tehtud mitte ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias.

 «Näiteks Rootsi lotofirma peakontor koliti omal ajal valitsuse otsusega Stockholmist koguni Visbysse Gotlandi saarel. Tagajärg on paraku see, et Stockholmi kontor ei kadunud kusagile ja suurem osa tegevusest toimub endiselt pealinnas, kus asuvad nii koostööpartnerid kui märkimisväärselt rohkem kliente kui Gotlandil. Ainuke märkimisväärne muutus on mõne Svenska Speli töötaja hinnangul ettevõtte kulude kasv ning firmasisese kommunikatsiooni halvenemine,» lausus Kranich.

«Tõenäoliselt on võimalik leida ettevõtteid ja asutusi, kelle suhe klientidega ei ole nii vahetu ning võib juhtuda sedagi, et kliendid asuvadki mõnes pealinnast väljaspool asuvas tõmbekeskuses, kuid enne sedalaadi otsuste langetamist oleks kõigepealt vaja põhjalikult tutvuda iga ettevõtte ja asutuse tööga ning ennekõike analüüsida näiteks haridusministeeriumi juba toimunud kolimise efektiivsust ja tagajärgi ning muuhulgas õppida ka naabrite kogemusest,» soovitas ta.

«Muidu võib juhtuda, et järgmiseks teeb keegi ettepaneku kolida Eesti Energia Narva, sest elektrijaamad on ju seal ja kaevandused ka kohe kõrval - ma loodan, et selle ettepaneku peale te vähemalt muigasite,» lõpetas Kranich.