/nginx/o/2012/01/27/930092t1h6b6f.jpg)
Kuigi 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal on Eesti saarte elanikkond eelmise loendusega võrreldes 14 protsenti vähenenud, on asustatud saarte arv kasvanud 5 võrra, kirjutab Statistikaameti metoodik-juhtivstatistik Anu Tõnurist statistikablogis.
Eesti üle 1500 saarest ja laiust on enamik nii väiksed, et seal puudub püsiasustus. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL2011) andmetel elab saartel püsivalt 40 715 inimest ehk 3 protsenti Eesti püsielanikest (kokku loendati 31.12.2011 seisuga Eestis 1 294 455 püsielanikku).
Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse ajal elas saartel kokku 47 404 inimest ehk 14 protsenti enam.
Kui eelmise rahvaloenduse andmetel oli püsivalt asustatud 14 saart ja laidu (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Kassari, Vormsi, Prangli, Ruhnu, Piirissar, Manija, Abruka, Kesselaid, Vilsandi ja Naissaar), siis REL2011 andmetel on neile lisandunud veel viis — Väike-Pakri, Osmussaar, Kõinastu, Aegna ja Mohni. Seega on viimase loenduse andmetel Eestis 19 püsielanikega saart.
Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse ajal elas saartel kokku 47 404 inimest ehk 14 protsenti enam.
Kolmel suuremal saarel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) elab ligi 97 protsenti Eesti saarte elanikest. Kõigi saarte elanikkond on kahe rahvaloenduse vahel vähenenud (v.a need viis saart, mis olid eelmise loenduse andmetel asustamata ja on nüüd saanud püsielanikud).
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Loenduse tulemused avaldatakse 2013. aasta jooksul.