/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/07/17/208443t1hf422.jpg)
Kui viimastel aastatel on politsei usaldusprotsent püsinud kuust kuusse pidevalt üle 80 protsendi, siis möödunud aasta lõpu kiirusemõõtmise skandaal viis selle näitaja ajutiselt alla.
Kiirusemõõtmise skandaal viis politsei usaldusprotsendi ajutiselt alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei usaldusnäitaja püsis stabiilsena jaanuarist oktoobrini, kõikudes 82 ja 85 protsendi vahel. Novembri usaldusuuring viidi aga läbi täpselt sellel ajal, kui avalikkuse ette jõudis paljastus, mille järgi olid Ida prefektuuri korrakaitsjad teinud kümneid trahve nõuetekohaselt taatlemata kiirusmõõturitega. See viis politsei usaldusnäitaja 73 protsendi peale ning nii madal polnud see olnud juba aastaid.
Politsei usaldusväärsuse langus oli siiski ajutine, sest juba detsembris tõusis see taas 83 protsendi peale ning aasta keskmiseks usaldusprotsendiks kujunes mullu samuti 83.
Kui mullu novembri näitaja välja arvata, siis alates 2010. aasta aasta algusest, kui uus ühendamet tegevust alustas, pole ühelgi kuul usaldusnäitaja kukkunud alla 80 protsenti, ulatudes näiteks 2010. aastal 85-88 protsendini.
Ka 2009. aastal ulatus politsei kesmine usaldusprotsent 80-ni. Võrreldes 2007. aastaga tõusis politsei usaldusmäär siis viie ning 2006. aastaga võrreldes kaheksa protsendipunkti võrra. 2005. aastal usaldas korrakaitsjaid 71 ja 2004. aastal 70 protsenti küsitletuid. 2007. aastast alates ei ole politsei usaldusmäär ühelgi kuul langenud alla 72 protsendi.