Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Enn Tõugu: milleks meile riik?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enn Tõugu
Enn Tõugu Foto: SCANPIX

Akadeemik Enn Tõugu kirjutab, et riigil on üldistatult kaks peamist funktsiooni: seda võib vaadata kui mittetulundusühingut, mille eesmärk on rahvuse kestmine, või kui kindlustusseltsi, mille eesmärk on tagada inimesele teatud hüvesid.

Mulle õpetati ajaloolist paratamatust, mis viis feodaalsete vürstiriikide tekkimiseni, sealt kapitalistlike/imperialistlike riikideni ja peaks edasi viima tulevikus terendava ülemaailmse kommunismini, kus vaheetapina on veel demokraatlikud ja sotsialistlikud rahvusriigid (viimaste näiteks võime tänapäeval lugeda Põhja-Koread). Selle õpetuse tõeiva on, et riigi roll on muutuv.

Riigid tekkisid tugevamate tegijate huvide kaitseks, esialgu enamasti väikeste vürstiriikidena. Mõned neist kasvasid ja muutusid mõjuvõimsaks. Kaitsti eelkõige maad teiste tugevate tegijate kallaletungide eest, aga ka sellel maal elavaid alluvaid, kes pidid teenima ja toitma maksudega oma kaitsjat. Alluvad olid ühtlasi sõjameesteks nii oma maa kaitsmisel kui ka naabrite maa vallutamisel, kui paistis, et vallutusteks jõudu jätkub. Targemad valitsejad hoolitsesid võimaluste piirides ka alluvate heaolu eest. Riigi esimene roll oli siiski territooriumi ja kõige sellel asuva väärtusliku kaitse.

Tagasi üles