Prokurör vaidlustab Suklese õigeksmõistmise ringkonnakohtus

Harju maakohus mõistis ärimees Andrus Suklese (paremal) õigeks. Taamal on riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Foto: Raigo Pajula / Postimees

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus vaidlustab ringkonnakohtus Harju maakohtu tänase otsuse, millega mõisteti õigeks oma endise äripartneri Tullio Libliku palgamõrva kavandamise katses süüdistatud ärimees Andrus Sukles.

Harju maakohtu pressiesindaja teatel leidis kohtus kinnitust asjaolu, et Sukles tahtis oma endist äripartnerit tappa ja soovis, et seda teeks teine isik. Samas ei vastanud politseiagendina kasutatud inimene kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, mistõttu on tema abil kogutud tõendid kohtu hinnangul ebaseaduslikud ja kohtukõlbmatud.

Evestus ütles Postimehele, et politseiagendiga kohtumiste käigus kogutud vestlused ja agendi antud ütlused polnud kohtu hinnangul lubatavad, sest nii-öelda tapmistöö ära teha lubanud agent ei olnud Eesti kodanik. Seetõttu tuli need tõendid tema sõnul kõrvale jätta ning kuna Libliku tapmise toimepanemise eest raha andmine ja tema liikumistrajektoori näitamine toimus vahetult Suklese ja agendi vahel, ei pidanudki kohus võimalikuks Suklest süüdi mõista.

Tema sõnul tekkis politseiagendi tegevuse seaduslikkuse ja tema hangitud tõendite lubatavuse küsimus juba sügiseste viimaste istungite ajal, kui oli saanud teatavaks, et kriminaalmenetluse seadustikus muutuvad jälitustegevust reguleerivad sätted. Sealhulgas muutus Evestuse sõnul ka politseiagendi definitsioon: kui varem pidi politseiagent olema ametnik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutades, siis 1. jaanuarist ametniku asemel isik, mis tema kinnitusel võimaldab kasutada ka välismaiseid agente. Kohus jõudis tema sõnul oma seisukohani, hinnates varasemat ja praegu kehtivat seadust.

Evestuse sõnul oli probleemiks see, et kriminaalasjas politseiagendina kasutatud isik polnud mitte Eesti kodanik, vaid välisriigi õiguskaitseasutuse ametnik. «Parimate oskustega ja parima ettevalmistusega oli just see ametnik välisriigi õiguskaitseasutusest. Seetõttu olen olnud ja jään ka vaidlustuses edasi seisukohale, et tegemist oli ametnikuga, kes oli Eesti vabariigi seaduste kohaselt volitatud vastava määrusega tegutsema politseiagendina ja koguma tõendeid ettevalmistatava kuriteo kohta,» märkis ta.

Tema sõnul on ka varem sellise agendi kasutamine olnud lubatud ning sellega pole rikutud politseiagendi rakendamise sätteid ega tõenditele ette nähtavaid reegleid. «Seetõttu tuleb see vaidlustada ja jätkuvalt olla seisukohal, et kõik on olnud seaduslik ning ei ole teadlikult, tahtlikult ega ka hooletuse tõttu eiratud norme selle kriminaalasja kohtueelses menetluses,» lausus Evestus. «Kohus on ju siiski leidnud, et Andrus Suklese puhul on tuvastatud, et ta soovis kõrvaldada oma äripartnerit Tullio Liblikut ja pöördus selleks teise inimese poole.»

Samas kriminaalasjas on Evestuse sõnul jätkuvalt ka tõendeid, mis ei ole ära langenud. Näiteks on tema kinnitusel üle kuulatud veel üks politseiagent, kelle poole Sukles esimesena pöördus. Tema sõnul oli selle agendi puhul tegu Eesti vabariigi kodanikuga, kellelt Sukles soovis relva ja võimalusel ka inimest, kes Libliku kõrvaldab, ning tema ütluste kasutamist pidas kohus seaduslikuks ja lubatuks. Lisaks on Libliku ja Suklese vaheliste kokkupuudete ning Suklese tegevuse kohta ütlusi andnud mitmed tunnistajad.

Evestus nentis, et Suklese kriminaalasja võib lugeda politseiagendi rakendamise temaatikas pretsedendiks. «Enne ei ole Eestis nii detailselt avatud ja lahatud politseiagendi kasutamise piire, selle lubatavust ega analüüsitud seadusest tulenevat definitsiooni selle kohta, kes ja mis politseiagent olema peab,» ütles ta Postimehele.