/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/01/06/1513556t1h9f58.jpg)
Siseminister Ken-Mari Vaher leiab, et kuna tema valitsemisala asutused on kõige sagedasemad Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) teenuste kasutajad, tuleks asutus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt tema juhtimise alla tuua.
Ministrid tahavad Riigi Infokommunikatsiooni SA-d endale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaher (IRL) põhjendas kirjas erakonnakaaslasele, majandusminister Juhan Partsile, et osa RIKSi eriotstarbelisi ja operatiivsideteenuseid on siseministeeriumi loodud ja need on kasutusel valdavalt riigi siseturvalisuse tagamisel.
Näiteks on riigiasutuste operatiivraadioside ESTER loojaks siseministeerium, RIKS-i mereside peamine klient on aga Politsei- ja Piirivalveamet, mis teostab selle abil piirikontrolli, merepäästet ja reostustõrjet. RIKSi kõneside teenus on aga siseministeeriumis kasutusel reservlahendusena.
«Siseministeerium teeb ettepaneku määratleda RIKSi asutajaõiguse teostajaks siseminister ning tuua RIKS tervikstruktuurina üle siseministeeriumi valitsemisalasse,» leidis Vaher. Tema sõnul oleks siseministeeriumi juhtimisel tunduvalt madalam risk, et kompetentne personal RIKSist tulevikus lahkub.
Vaheri sõnul oleks siseministeeriumi juhtimisel tunduvalt madalam risk, et kompetentne personal RIKSist tulevikus lahkub.
RIKSi juhataja Tõnu Naestema ütles Postimehele, et sihtasutuse lõi 2000. aastal riik ja sisuliselt pole vahet, milline ministeerium seda juhib. «Need mehed, kes siin on ööpevaringselt valmisolekus, on seda ka tulevikus sama hästi,» kinnitas ta.
Naestema meenutas, et asutusi on ennegi ümber tõstetud, näiteks 2006. aastal läks rahandusministeeriumilt siseministeeriumi juhtimisele AS Andmevara.
«Sisuliselt peab RIKSi osas otsuse tegema valitsus. Rahastuse osa, mis käib praegu MKMi kaudu, tuleks ilmselt üle anda siseministeeriumile, mis võib tähendada seaduse muutumist,» prognoosis Naestema.
Debatt asutuse tuleviku üle sai alguse sellest, et peagi ootavad ligi 60 töötajaga ja 3,7 miljoni euro suuruse eelarvega RIKSi ees muutused. Veebruarist vahetub asutuse juht ning järgmise kahe aasta jooksul ehitatakse välja uus meresidesüsteem, mis laieneb ka siseveekogudele, nagu Peipsi ja Lämmijärv.
Kuna majandusminister ja kantsler viibisid eelmisel nädalal puhkusel, pole ametlikku seisukohta veel kujundatud, ent ministeerium RIKSi tõenäoliselt käest ei anna.
«Arvestades RIKSi ülesandeid ja kaaludes ka teiste valitsusasutuste ettepanekuid ei pea majandus- ja kommunikatsiooniminister otstarbekaks RIKSi üleviimist siseministeeriumi valitsemisalasse,» summeeris avalike suhete juht Kalev Vapper.
See, kas Vaher jääb oma soovile kindlaks, selgub eeloleval nädalal.