Sirje Niitra: töö peaks tegijale rahuldust pakkuma

Sirje Niitra Foto: SCANPIX

Miks me käime tööl? Kõigepealt muidugi selleks, et teenida raha oma igapäevavajaduste rahuldamiseks – maksta toidu, riiete, eluaseme ja muu eluks vajaliku eest. Aga inimesel on lisaks füsioloogilistele ehk esmavajadustele veel hulk kõrgemaid vajadusi, mida psühholoogid nimetavad sotsiaalseteks vajadusteks ja mida suures osas just töökoht meil rahuldada aitab.

Poola psühholoog Adama Sarapata nimetas üheks olulisemaks sotsiaalseks vajaduseks ohutuse ehk stabiilsuse vajadust. Enamik inimesi tahab olla kindel, et kindla sissetulekuga töökoht säilib talle ka tulevikus – seetõttu hooajatöö ja suur palgakõikumine enamikule ei sobi. Kui teatud ebastabiilsus võib lühikest aega mõjuda distsiplineerivalt ja arendavalt, pannes rohkem pingutama, siis pikka aega kestev ebakindlus võib tekitada ükskõiksust või lipitsemist ülemuste ees, põhjustada stressi või koguni agressiivsust.

Inimese vajaduste hierarhias on väga olulisel kohal just suhtlemisvajadus, mille rahuldamise põhiliseks kohaks on töögrupp, kus veedame suure osa oma ärkveloleku ajast. Ilma koostöö ja elava suhtlemiseta hakkab töö igas kollektiivis lonkama. Seejuures tasub meeles pidada, et suhtlemine on naistele olulisem kui meestele ja see vajadus on suurem noortel. Suhtlemist töökohal ei tohiks seetõttu mitte takistada, vaid hoopis soodustada, tekitades näiteks puhkenurki ja asetades lauad nii, et inimesed üksteisega vahepeal vestelda saaksid.