Ajakirjanduse moraalne hügieen

Eve Rohtla Foto: Elmo Riig / Sakala

Iga ajakirjandustudeng teab uudise seitset kriteeriumi ja hulka kõrvaltegureid, mis paljudele lehelugejatele arusaamatu ja müstilise uudisväärtuse loovad. Kindlasti on koolitatud ajakirjanikud kuulnud intervjuu seitsmest surmapatust, mille vastu eksida ei tohiks. Ometi võime intervjuusid lugedes näiteks küsimuse mitte küsimisele, kahe küsimuse korraga küsimisele ja suunavate küsimuste esitamisele ikka ja jälle otsa vaadata.

On omadus, mis kas on ajakirjanikule (nagu ka ükskõik millise teise ameti esindajale) verega kaasa antud, on seda vähevõitu või pole üldse – nimelt eetika.

Paraku vaatavad vigased ja kontrollimata faktid, süüdistatava osapoole eiramine ja talle mitte sõna andmine ning eksitavad pealkirjad kahjuks ikka veel aeg-ajalt leheveergudelt vastu. Eetilise suhtumise puudujääke võib teatud määral tasakaalustada põhjalik reporteritöö, mis vähendab riske või jätab sündimata selle ameti tööõnnetused.