Maakooli rahakott võib sõltuda ühest õpilasest

Aastaga 20 õpilast kaotanud Käru põhikoolis käib praegu vaid 35 õpilast, aga tuleval õppeaastal on 1. klassi tulemas kümme last. Eile, koolivaheajal, olid kenas koolimajas vaid lasteaialapsed Markus, Markko, Marko, William ja Indra koos õpetaja Liia Sizaskiga. Foto: Jaak Kadarik

Haridus- ja teadusministeerium saatis eile ajakirjandusväljaannetele tabeli, kust võib lugeda, et õpilaste arv on aastaga kahanenud 2700 õpilase võrra ja mis võiks ka selgitada, miks iga kool lubatud õpetajate palgarahatõusu rahandusministeeriumi numbrites ei näe.

Eriti suure õpilaste vähenemise näitena tõi haridusministeerium pressiteates välja Saaremaa Kaarma valla, kus võrreldes eelmise õppeaastaga käis valla koolides 134 õpilast ja sel aastal vaid 89. Vallale koolipidamiseks riigilt antav toetus kasvab Kaarmal napp 6,3 protsenti.

Mis katk on Kuressaare linna ümbritsevat valda aastaga tabanud? Kaarma vald on teinud just seda, mida ministeerium oma hariduspoliitikaga soovib: suleti linnalähedane Kaarma põhikool ning jäeti alles Kuressaarest 15 kilomeetri kaugusel asuv Aste põhikool, misjärel osa lapsi läks linnakoolidesse ja teine osa Astele.

«Meie oleme oma vallas haridusreformiga tegelenud kauem kui haridusministeerium,» ütles Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn.

«Kooli sulgemine oli muidugi valus ja läks kohtuni välja, aga 1. septembril ootame kõiki Astele uue koolimaja avamisele – isegi Ansipi soovime kutsuda, sest uue kooli ehitamine on nii erakordne sündmus,» oli Orn väge täis. «Uus kool tuleb arvestusega, et seal võiks tulevikus käia kuni 130 last ja see perspektiiv on uuringutega kaetud.»

Õpetajate palgatõus saab Orni sõnul Kaarmal igal juhul kaetud. «Meie oleme suur vald ja tuleme selles võitluses toime,» kinnitas ta.

Tõsise õpilaste languse elas möödunud aastal üle Raplamaa Käru põhikool – 55 õpilase asemel on seal nüüd vaid 35 õpilast. Palganumbrite arvestuses on rahandusministeerium lubanud neile 10protsendilist kasvu võrreldes mullusega.

«Järgmisel aastal on meil jälle parem seis – tänavu lõpetab 9. klassi üks õpilane, aga kooli on tulemas 10 last,» nimetas Käru põhikooli direktori kt Sirje Liivak. «Ja meie valla peredes sünnib lapsi üha juurde,» oli ta väikese, metsade taguse kooli tuleviku suhtes lootusrikas.

Põlvamaa Mikitamäe kool on aastaga kaotanud kümme õpilast ja praegu käib seal 37 last.

«Meil on viis klassikomplekti ning ainult lõpuklass, üheksas, kus praegu õpib viis last, saab eraldi õppida,» rääkis Mikitamäe koolijuht Anna Stepanenkova. «Sügisel tuleb jälle viis last esimesse klassi ja näiteks sel aastal on meie vallas sündinud koguni 12 last,» nägi ta tulevikku lootusrikkana.

Numbriliselt ei tõuse Mikitamäe vallale riigilt antav palgaraha lubatud 11 protsenti, vaid 8,2, aga koolijuht oli kindel, et kõrgema miinimumpalga saavad õpetajad kätte, sest vald toetab, nagu on alati kooli toetanud.

Riigi keskmisest õpetajapalgast, 860 eurot, ei unista ei Mikitamäe ega teisedki väikesed vallakoolid. Veelgi enam – väikekoolides töötab enamik õpetajaid nagunii osalise koormusega ehk ei teeni ka miinimumi täispalka, aga sellega on harjutud. Seda enam, kui õpetajad juhtuvad olema pensioniealised.

Hiiumaa Kõrgessaare valla Lauka põhikoolis on samuti õpilaste arv viimasel aastal vähenenud – kaheksa õpilase võrra. Koolijuht Märt Rannast kirjeldas, kuidas väikekooli õpilaste arv kergesti kõigub: põhikooli lõpetas 13 last, esimesse klassi tuli aga ainult 3.

Rahandusministeerium on neile lubanud vaid 3,3 protsendilist palgaraha kasvu.

«Me jääme kolmandas kooliastmes ilma ka kompensatsioonist, sest seal on nõutud, et kolme klassi peale oleks kokku vähemalt 30 last, aga meil on 25 ja ei loe ka see, kui nooremates klassides õpilasi rohkem on,» selgitas Rannast. «Õpilaste arvu pealt raha andmine tuleb lõpetada – kooli ülesanne on täita õppekava täies mahus ning sellest peab riik raha andes lähtuma,» ütles Rannast.

«On tõsi, et kehtiv haridustoetuse jaotus soosib suuremaid omavalitsusi ning võimaldab neile riigipoolset toetust suuremas õppetundide mahus,» tõdes haridusministeeriumi nõunik Piret Sapp.

Ta tuletas meelde, et selle süsteemi väljatööötamisel 2008. aastal toetasid kohalikud omavalitsused praeguseid põhimõtteid.

«Põhjendusega, et suuremad klassid tähendavad õpetajate jaoks ka suuremat koormust, mistõttu on suuremate omavalitsuste koolide kõrgemad palgatasemed omavalitsuste hinnangul põhjendatud,» selgitas Sapp.

Ministeeriumi nõunik lisas, et haridustoetuse jaotusel soovib ministeerium 2014. aastast jälgida senisest rohkem regionaalseid eripärasid, et kindlustada riigi toetus tugeva kodulähedase põhikooli säilimiseks.