/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/01/03/1510374t1h9d76.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Väino Linde hinnangul ei peaks Eesti riik seadustama sünnijärgset topeltkodakondsust nagu seda soovib Linde erakonnakaaslane, välisminister Urmas Paet.
Linde: topeltkodakondsuse lubamine tähendaks hädalaeka avamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on konservatiivne kodakondsuspoliitika juba kümmekond aastat hästi vastu pidanud ja ma ei näe küll ühtegi põhjust, miks me peaksime seda nüüd leevendama. Topeltkodakondsuse võimaldamine minu arusaamise järgi devalveeriks Eesti kodakondsust,» leidis Linde.
Välisminister tegi sünnipärase topeltkodakondsuse võimaldamise ettepaneku juba mullu suvel, kui ta juhtis tähelepanu sellele, et seadused on topeltkodakondsuse osas auk.
Nimelt sätestab kodakondsuse seadus, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel loobuma kas Eesti või teise riigi kodakondsusest. Samal ajal ütleb põhiseadus, et «kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust», mistõttu ei saa kahe riigi kodakondsete vastu praktikas midagi ette võtta.
Mõned inimesed on teinud oma olemise mugavamaks, lootuses, et suurema riigi kodakondsus annab neile kas pensioni või mõned muud hüved.
«Võib-olla võib seda pügalat siis muuta, aga ma ei näe ka selleks praegu tegelikult vajadust. Alati on inimesi, kes rikuvad norme isegi siis, kui on keelatud,» ütles Linde. Kuidas kodakondsusseadust muuta võiks, Linde praegu pakkuda ei osanud.
Välisminister Paet on välja pakkunud liberaalse lahenduse, et ligi poolte Euroopa riikide eeskujul oleks aeg ka Eestis sünnijärgne topeltkodakondsus seadustada. Kaks või mitu kodakondsust saavad automaatselt need lapsed, kelle vanemad on eri riikide kodanikud.
«Sellist mõtet ei olnud kindlasti siis, kui põhiseadust koostati ja kodakondsuse põhimõtteid formuleeriti. Ma küll ei arva, et aeg selles osas edasi on läinud,» leidis Linde, kelle meelest on mitme kodakondsuse omamise põhjuseks mugavam elu.
«Lihtsalt mõned inimesed on teinud oma olemise mugavamaks, lootuses, et suurema riigi kodakondsus annab neile kas pensioni või mõned muud hüved. Ka ainult sünnijärgse topeltkodakondsuse lubamine on ikkagi laeka avamine – kui me oleme ühe möönduse juba teinud, siis mõne aasta pärast otsitakse uus põhjendus, miks peaksime uue möönduse tegema. Seda on minu poliitikukogemus küll näidanud.»
Siiski möönis Linde, et kui topeltkodakondsuse temaatika ka riigikogus põhjalikuma analüüsi alla võetakse ja valikuid analüüsitakse, võib ta oma seisukohta muuta.