Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Eesti riik ei tea kõiki oma kodakondseid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Rootsi suhtuvad topeltkodakondusesse erinevalt.
Eesti ja Rootsi suhtuvad topeltkodakondusesse erinevalt. Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

 Rootsi saatkonna konsulaarametnik Tiina Saidla oletab, et Eesti kodanikke võib maailmas olla tunduvalt rohkem, kui seni ametlikult teada.

Eesti kehtiv seadus keelab topeltkodakondsuse, kuid reaalses elus ei saa keegi sünnijärgselt kodakondsuse omandanud inimest sundida sellest loobuma, olgugi et tal võib olla veel mingi teise riigi kodakondsus. Võib esineda ka juhtumeid, kus inimesel on korraga rohkemgi kui kaks kodakondsust – seda juhul, kui juba vanematel on neid olnud mitu.

Eestis asuva Rootsi saatkonna konsulaarametnik Tiina Saidla toob oma 2011. aasta Tallinna majanduskooli lõputöös näiteks, et eesti-rootsi segaperekondadega suheldes on tulnud ilmsiks, et paljud pered, kes elavad Rootsis, ei anna ühelegi Eesti ametiasutusele teada, et neil on peres sündinud laps, kes on sünniga omandanud ka Eesti kodakondsuse.

Tagasi üles