Aastalõpu saated said alguse juba jõuluajal ning valikut jagub: igaüks saab valida endale meelepäraseima aasta kokkuvõtte, uue ennustuse või intervjuu Andrus Ansipiga, olgu see ETVs, Kanal 2 «Reporteris» või hoopis paroodiana. Just paroodiad ja sketšid on need aastalõpu oodatuimad, küttes hiljem kõvasti kirgi, kes millest aru saab ja millest mitte. «Tujurikkuja» on kindlasti lisaks iva leidmisele ka maitseküsimus. Kui satun aga mehe vanematel külas olles Kanal 2st nägema saate «Heeringas Veenuse õlal» sketši, kus südamehaige ehmatatakse pikali, siis tõtt-öelda ei tee see kuidagi nalja, ükskõik kui palju mõistuslikult irooniast aru saada. Vahetan kanalit, et hiljem, «Tupiktänava meeste» ajaks korraks tagasi pöörduda.
Meelelahutusassortii
Üsna harjumuspäraselt pakub kõige rikkalikumat saatemenüüd ETV, ent mõnekski pikaks minutiks tõmbab lihtne otse-eeter TV 3s koos Alari Kivisaare ja Kirsti Timmeriga. Telefonikõned kipuvad sisult laiali valguma, aga ega helistaja vist muud soovigi kui lihtsalt liinile pääseda. Eelnevalt tehtud intervjuud Ott Leplandi ja Kaja Kallasega ning mõnusalt lühikesed ja löövad aasta kokkuvõtted erinevatel teemadel on kergelt jälgitavad. Maire Aunaste ja Koit Toome pidu ETV pealt on küll uhkem, ent pole otse ja baseerub siiski ühel konkreetsel saatel – mis kas meeldib või ei meeldi üldse. Üllatusesinejad «Perepeo» erisaates mõjuvad samas hästi ning Toome omakorda passib suurepäraselt saatejuhi rolli. Märksa kaasakiskuvam on «Eesti mäng» omalaadse aasta kokkuvõttena ETV säravamate saatejuhtide osalusel. Kanal 2 aastalõpu «Reporteris» käib pidu iseeneses, ekraanil on kolm reporterit korraga, vahendades uudiseid, tehes liba- ja pärisreportaaže ning kohati ka imelikke otselülitusi, näiteks limusiinisõidust noorte nagamannidega… Staarlaulja Leplandi intervjuunatuke ei puudu aga siitki. (Tele järgi on Ansipi ja Leplandi aasta.) «Gangnami» stiilis tants on tobe, aga see-eest lustlik, omal kohal on ka saatevead, mis popid kõigi kolme kanali programmis.
Uue aasta ootust aitab lastele huvitavamaks teha uudiste vahendusel edastatud lülitused teistesse maailmanurkadesse, kus juba ilutulestik täies hoos. Omamoodi nostalgiat tekitavad Kremli kellalöögid vene kanalitel ning väljaski toimuv ilmestab selgelt eri rahvuseid: kella kümnest esimesed paugud ja kell üks öösel keset Lõuna-Eesti kuppelmaastikku uhke sädelus rootslaste-norrakate poolt. «Tujurikkuja» tekitab uudishimu ja rikub veidi tuju, kui lasta tujul rikkuda, aga omad helged momendid on täitsa sees. Ita Everi loo aitab soliidselt välja mängida auväärne näitleja isiklikult koos teatri direktoriga. «Õnne 13» tundub aasta lõpus täpselt sama rahulikult kulgev kui elu väikelinnas ja pealinna meeste paroodias. «Edekabelil» pole üle ootuste hädagi – ei tea, kas hakkan vanaks jääma.