/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/25/153397t1h1c18.jpg)
Maanteeameti kinnitusel ei pruugi Tallinna-Tartu maantee alternatiiviks olev Piibe maantee vastata talvisel ajal autojuhtide ootustele.
Maanteeamet: Piibe maantee ei pruugi talvel ootustele vastata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piibe maanteena mõistetakse kahte riigi tugimaanteed, milleks on Jägala-Käravete ja Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ning neid ühendavat lühikest 4,7 kilomeetri pikkust lõiku Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest, ütles maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe BNSile.
«Talihoolde korralduselt kuulub Piibe maantee suuremas ulatuses nõutavale teisele seisunditasemele, välja arvatud teelõigud Jägalast Kehra teeni, eelpoolmainitud ühislõik Pärnu-Rakvere maanteega ning lõik Õunalt Tartuni, mis kuuluvad talihoolde kolmandale tasemele,» selgitas Hallimäe.
Seega on Piibe maanteel on 57,4 kilomeetrit kolmandat seisunditaset ja 108 kilomeetrit teist seisunditaset. «Võrdlust Tallinna-Tartu maanteega, mida terves ulatuses hooldatakse kolmanda taseme nõuete kohaselt, Piibe maantee välja ei kanna,» lisas Hallimäe.
Nõutavad tasemed määratakse teedele Hallimäe sõnul tulenevalt liiklussagedusest, mis on Piibe maanteel oluliselt väiksem kui Tallinna-Tartu maanteel. «Madalast liiklussagedusest tulenevalt võiks osa teelõike Piibe maanteel olla ka esimesel tasemel, kuid arvestades võimalikku alternatiivteed Tallinna ja Tartu vahel, on kehtestatud nendele lõikudele kõrgemad nõuded,» ütles Hallimäe.
Oluline vahe teise ja kolmanda seisunditaseme vahel seisneb Hallimäe kinnitusel selles, et kolmandal tasemel peavad sõidujäljed stabiilsetes ilmaoludes olema lume- ja jäävabad. Teisel tasemel seda nõuet ei ole, kuigi libedustõrjet tehakse regulaarselt. Saju ajal tuleb teha lumetõrjet sellise sagedusega, et teelolev lumekiht ei ületaks kriitilist paksust.
Kolmas seisunditase tähendab ebastabiilsetes oludes libedustõrje tegemist nelja tunni jooksul pärast selle tekkimist ja lumetõrjet viie tunni jooksul pärast lumesaju lõppu. Teisel seisunditasemel tehakse regulaarselt libedustõrjet, kuid ei ole kohustust teepinna lume- ja jäävabana hoidmiseks. Pikemad on ka hooldustsükli ajad – lumetõrjele 12 tundi alates lumesaju või tuisu lõpust ja libedustõrjele kaheksa tundi pärast libeduse tekkimist.
Esimese seisunditasemega teedel piirduvad teehooldajad üldjuhul lumetõrje tegemisega, libedustõrjet tehakse ainult ohtlikel teelõikudel, milleks on järsud tõusud, langused ja raudteeületuskohtade lähedus. Muudel lõikudel toimub libedustõrje tegemine ainult erandlike olude korral.