/nginx/o/2009/04/08/160811t1h3837.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli leidis, et valitsus tegi teise pensionisambasse tehtavate maksete peatamise otsuse liiga kergekäeliselt, mujal lääneriikides suhtutakse inimeste tuleviku kindlustamisse tõsisemalt.
Muuli: pensionisammast kärbiti liiga kergekäeliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu meelest on küll väga kergekäeliselt on käitutud pensionisambaga,» ütles Muuli Raadio 2 saates «Olukorrast riiigis». «Esiteks ei ole meil sõda, ei ole näljahäda, ei ole asi sugugi viimase piiri peal, kus peaks selliseid vahendeid kaaluma.»
«Ma olen kuulnud isegi seda, et tegu oli force majeure ehk vääramatu jõuga, aga no ei ole. Siis võiks ju mitte ainult pensionisammas, vaid ka laenulepingud kuulutada tühiseks, sest selline vääramatu jõud on meid tabanud - kinnisvarakrahh, majanduskriis... Inimesed ei peaks äkki üldse tagasi maksma oma laene, kui sellest lähtuda?» küsis Muuli.
Teiseks on tema hinnangul selline oluline kärpeotsus tehtud olukorras, kus keegi ei tea sedagi, kui palju selle aasta eelarvet üldse kärpida tuleb. Majandusajakirjanik Anvar Samost vastas talle, et ei saa pahandada selle üle, miks keegi ei tea, kui palju tuleb kärpida, sest need asjad ongi praegu täiesti ennustamatud.
Muuli arvates pole see argument: «Algul rahandusminister ütles, et vaja on kärpida kolm miljardit krooni. Siis kärbiti seesama õnnetu pensionisammas ära ja selgus, et ei olegi vaja kärpida kolm miljardit, vaid ainult 2,4 miljardit krooni. Samal ajal räägitakse mokaotsast, küll mitteametlikult, aga siiski valitsuse poolt, et kärpida on vaja tegelikult 7 miljardit ja järgmisel aastal võib-olla 13 miljardit krooni. Milline nendest numbritest siis see ennustus on, mis võib täide minna, aga mis võib ka mitte täide minna?» pahandas Muuli.
«Ja siis sellistest prognoosidest lähtudes minnakse nii tähtsa asja kallale, mis on kümneteks aastateks mõeldud,» imestas ta.
«Lääne-Euroopa pensionifondid ei ole alati ehitatud sama põhimõtte järgi mis Eesti omad, aga mitte kuskil Lääne-Euroopas ei ole praeguse kriisi käigus mindud pensionisammaste kallale,» sõnas Muuli. «Teatakse, mis väärtus on sellel, kui inimesel on turvaline tunne oma tuleviku pärast, seal sellist jama ei tehta, » leidis Muuli.
«Ma saan aru, et kui on viimane häda käes ja enam kuskilt võtta ei ole. Kui küsimus oleks selles, kas devalveerime krooni või mitte, ja oleks viimane õlekõrreke - siis hüva, teeme sellise ajutise otsuse, aga minu meelest see viimane häda ei olnud käes,» arvas Muuli.