Narkopolitseinik oli alusetult vahi all

Lõuna prefektuuri narkotalituse eksjuht Jarek Pavlihhin. Foto: Sille Annuk / Postimees

Kaheksa kuud ja kümme päeva üksikkambris vahi all istunud Lõuna prefektuuri narkotalituse juhi Jarek Pavlihhini vahi all hoidmiseks puudus alus – nii leidis mehe jõulude eel päevapealt vabastanud ringkonnakohus.

«Ega see lihtne olnud. Üldiselt inimesi pikalt üksikkongis ei hoita, isegi mitte kõige raskemates kuritegudes kahtlustatavaid,» ütleb kevadest saadik üksikkongis istunud Jarek Pavlihhin.

21. detsembril otsustas Tartu ringkonnakohus, et mehe vahi all hoidmiseks puudub igasugune alus ja ta tuleb viivitamatult vabastada. Jõulud veetis mõningatel hinnangutel Eesti parimate operatiivtöötajate sekka kuuluv ja Tartumaa parimaks kriminaalpolitseinikuks valitud mees juba kodus.

Põhjus, miks neljas kuriteos süüdistatuna jaanuaris kohtu ette astuv Pavlihhin vastu prokuratuuri soovi vabadusse pääses, oli proosaline. Juba 17. septembril oli prokuratuur ilma ühegi põhjenduseta lõpetanud ühe Pavlihhini suhtes üleval olnud kuriteokahtlustuse – tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine – uurimise.

Õigusemõistmise vastase teo kahtlustus on meest kaitsva vandeadvokaadi Erki Kergandbergi väitel kõige lihtsam viis põhjendada kohtule vahistamise vajalikkust. Advokaadi väitel näitab ringkonnakohtu määrus veel kord, et Pavlihhinit pole tegelikult mitte kunagi olnud alust vahistada.

Veelgi enam, Kergandberg väidab, et see kuriteokahtlustus sai Pavlihhini «kontosse» kirja vaid terava huvide konflikti tõttu Lõuna ringkonnaprokuratuuris. Nimelt seostus tõendi kõrvaldamise kahtlustus ühe teise kriminaalasjaga, mille menetlust juhtis ringkonnaprokurör Aro Siinmaa.

Pavlihhini juhtumit asus kohtueelses uurimises menetlema aga Siinmaa elukaaslane, juhtivprokurör Kaire Hänilene, kes andis advokaadi väitel ise huvide konfliktis olles kahtlustusele vale sisu.

Kaitsja taotles Hänilase taandamist «Pärast seda teatas prokuratuur, et asi viidi üle riigiprokuratuuri ja uueks prokuröriks sai Laura Vaik. Sellise käiguga püüti ilmselt vältida kaitsja taandustaotluse rahuldamist,» räägib Kergandberg.

Pavlihhini väidetavate kuritegude uurimine algas rohkem kui aasta tagasi, kui narkotalituse juhi üks staažikas informaator väitis sisekontrollile, et andis küll politseinikule infot, ent pole selle eest kunagi raha saanud.

Ometi näitasid iga-aastased aruanded, et Pavlihhin oli jälitustöö eelarvest mehele regulaarselt raha maksnud. Politseinik on algusest peale väitnud, et raha vahetas omanikku ka päriselt.

Pavlihhin keeldus talle pakutud kokkuleppemenetlusest. «Ilmselt oligi minu pikalt üksikkongis hoidmise eesmärk sundida mind lõpuks ikkagi kokkuleppele minema,» ütleb Pavlihhin.

Pavlihhini kohtuprotsess algab 17. jaanuaril.