Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kaarli kogudus alustab Tallinnas koolipidamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
EELK Kaarli Koguduse Lasteaia hoones hakkab uuest aastast tööle ka koguduse põhikool.
EELK Kaarli Koguduse Lasteaia hoones hakkab uuest aastast tööle ka koguduse põhikool. Foto: Peeter Langovits

Pärast paarikümne-aastast planeerimist on Tallinna Toompea Kaarli kogudus jõudnud sinnani, et uuest õppeaastast alustab lasteaia kõrval tööd ka põhikool, avades esialgu ühe 1. klassi.

«Praegu kõik asjaolud nii kokku langenud, et tõepoolest 1. septembrist 2013 tahame 1. klassiga lasteaiast edasi minna. See on sündinud tegelikult eelkõige lapsevanemate ja koguduse koostööna, sest sel aastal on vanemas lasteaiarühmas palju neid peresid, kes soovivad, et lapsed saaksid samas keskkonnas jätkata ka kooliteed,» rääkis Kaarli lasteaia direktor Signe Aus.

Liikmete arvult Eesti suurimal Kaarli kogudusel on laste harimises pikad traditsioonid, 1995. aastast alates töötanud eralasteaed on Eesti üks vanemaid ning praegu käib seal viis rühmatäit eri vanuses lapsi.

Nüüd on uue lasteaed-põhikooli põhikiri kinnitatud, koolitusluba taotletakse veebruaris esialgu 1.-3. klassidele, hiljem kuni 9. klassini.

Nii Kaarli lasteaia kui ka loodava kooli alustalaks on Ausi sõnul väärtuskeskkond, mis toetab perede kodust kristlikku kasvatust. «Sõltumata sellest, kas pered on Kaarli koguduses või käivad mõnes muus kirikus, samuti need, kes ei kuulugi kogudusse, kuid peavad meie keskkonda endale oluliseks,» rääkis Aus, kellele uus kool mõeldud.

«Teiseks tahame, et ka Tallinna lastel oleks võimalus käia väikses koolis. Teadlikult tegime valiku, et meil saab olema väike kool, mis küll majanduslikult pole rentaabel, aga me teemegi kooli ju ideelistel põhjustel,» lisas ta.

Seetõttu on otsustatud, et kool hakkab kasvama vähehaaval, igal aastal võetakse vastu üks klassikomplekt 20 lapsega. «Meie soov on, et sama turvaline soe õhkkond jätkuks ka koolis, kus kõik lapsed ja õpetajad tunnevad maja peal omavahel kõiki.»

«Meie tava on kord nädalas toimuv väärtuskasvatuse tund, mille eesmärk on pakkuda teadmisi, mida iga intelligentne inimene peaks teadma religiooni kohta.»

Õppetöös ei kavatseta algklassides üle pingutada: «Tahame, et pedagoogiline pool oleks eelkõige harmooniline ja nii humanitaar- kui reaalpool oleksid algõppes võrdsed, edaspidi saavad nad vajadusel oma huvidest lähtudes süvendatult edasi õppima.» Keeleõppes plaanitakse 1. klassis alustada saksa keele tutvustamisega, sest inglise keel rajab niigi endale mitmete kanalite kaudu tee laste teadvusse. Teises klassis lisanduks inglise keel ning kolmandas saab laps otsustada, kumma endale A-keeleks võtta soovib.

Kui uus õppekava näeb ette võimalikult palju lõimitud õppetegevusi, siis Ausi sõnul on Kaarlikese lasteaias seda juba algusest peale aastat tehtud. «Omavahel seotud tegevused lähevad sujuvalt ühelt teisele üle, mistõttu plaanime teha ka liittunde, kus põnevate ülesannetega saab pikemalt tegeleda. Selle võrra on ka vahetund pikem, meil siin kõrval on ilusad pargid, kuhu võime siis kohe pooleks tunniks lastega minna,» selgitas Aus.

«Tahame rõhuda sellele, mis praegu tagasisidena tulnud meie lasteaialaste kohta, et neil on lai silmaring, sest me käime nendega palju ringi ja vestleme palju,» rääkis lasteaia direktor. Sarnaselt lasteaiale kavatsetakse ka teha igapäevast hommikuringi, kus pool tundi enne õppetundide algust vesteldakse ja arutletakse kas ühiskonnas aktuaalsetel või kokkulepitud nädalateemadel. Vastavalt teemale tehakse igal nädalal ka õppekäik, kutsutakse keegi külla vms.

Sisseastumiskatseid ei ole

Kooli vastuvõtmisel eelistatakse kristliku maailmavaatega perede lapsi, eraldi usuõpetust esimestes klassides aga olema ei hakka. «Usku ei saa õpetada, saab anda teadmisi, kogemusi ja luua keskkonda. Meie tava on kord nädalas toimuv väärtuskasvatuse tund, mille eesmärk on pakkuda teadmisi, mida iga intelligentne inimene peaks teadma nii religiooni, religioosse kunsti, muusika ja muu kohta. Teiseks loome võimalusi, et lastel oleks võimalus tunnetada, et on väärtused, mida inimestel on oluline hoida ja kaitsta. Et tolerantsus ei tähenda, et me peame tolereerima kõiki teisi ja enda väärtused ära unustama. Tähtsamad kirikupühad ja kooliaasta algus ja lõpp saavad olema seotud meie kiriku hoonega. Kolmas on keskkonna pool, et nii koos käivatel inimestel kui eeskujuks oleval õpetajal on ühine maailmavaade,» rääkis Aus.

Katseid kooli vastuvõtuks ei tehta. «Meil on tutvumisvestlus ja lastele tutvumishommik. Kui soovijaid tuleb rohkem, siis põhiliseks aluseks on järjekorranumber, sest kooli saab lapsi kirja panna juba sünnist saadik. See näitab vanema huvi - kes ikka väga soovib, teeb selle otsuse varakult ära,» leidis Aus.

Kui 2013. septembris avatavas klassis on juba suurem osa planeeritud Kaarli lasteaia lõpetavatele lastele, kuid ilmselt jääb ka väljast tulijatele veel 5-6 vaba kohta.

Erakooli õppemaksu suuruseks on kavandatud umbes 70-80 eurot kuus, sellele lisaks toiduraha.

Õpet alustatakse oma koguduse hoovimajas, kus praegu töötab ka lasteaed. Otsust, kas ja kaua seal jätkatakse, pole veel tehtud. «Maja ise on suur, aga me ei ole veel lõplikult otsustanud, kas meile need ruumid sobivad.»

Lisaks õpetajale hakkab iga klassi juures tööle ka abiõpetaja, kes annab võimaluse õpilastega vajadusel ka individuaalset või paari kaupa õpet teha, samuti on abiks õppekäikudel ja kellest saab klassi pikapäevaõpetaja. Lisaks saab kool ka muusikaõpetaja, saksa keele õpetaja, käsitöö-kunstiõpetaja jmt.

Järgmisest nädalast avab kool ka oma kodulehe.

Tagasi üles