Prantsusmaa avab uksed oma afgaani tõlkidele

8. detsembril koju naasnud Prantsuse sõdurid. Foto: SCANPIX

Prantsusmaa võtab vastu afgaanid, kelle julgeolek võib pärast nende vägedega koostöö tegemist kodumaal ohtu sattuda, kirjutab AFP. Sama on varem lubanud juba mitu teist Afganistani rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAFis) osalevat riiki.

Prantsusmaa tõi oma viimased lahingüksused koju 15. detsembril. Nüüd kinnitas Prantsuse kaitseministeerium, et võtab vastu mõnikümmend afgaani, kes on nende vägesid 11 teenistusaasta jooksul tõlkidena aidanud.

Ajaleht Le Monde aga kirjutas, et jaanuaris lubatakse Prantsusmaale uut elu alustama kuni 170 afgaani. Otsuse langetanud president Francois Hollande isiklikult ja kahekordistanud ühtlasi algselt pakutud numbrit.

Le Monde’i andmeil on sissepääsukriteeriume kaks. Esiteks see, kas NATO vägede lahkumine kujutaks neile isikutele ohtu. Teiseks aga vaetakse seda, kuivõrd need isikud on suutelised prantsuse ühiskonda sulanduma.

Varem olid Prantsuse sõjaväe esindajad pigem seisukohal, et läände emigreerumise asemel peaksid afgaanid jääma kodumaad üles ehitama.

USA on alates 2007. aastast vastu võtnud 436 afgaani tõlki ja nende peret. Lisaks on veel 534 ameeriklaste hüvanguks töötanud afgaani USAsse pääsenud spetsiaalse viisaprogrammiga.

Kanada, kellel tipphetkel teenis Afganistanis 3000 sõdurit, on avanud oma uksed 800 nende sõdurite või diplomaatidega töötanud inimesele.

Suurbritannia välisministeerium on teatanud, et lubab afgaanidel ümber asuda vaid erandlikel juhtudel. Samas kinnitas aga ka, et neid, kes on koos Briti vägedega teenides oma elu eesliinil ohtu pannud, ei jäeta maha.

Hiljuti otsustas Suurbritannia anda asüüli 25-aastasele Mohammad Rafi Hottakile, kes töötas viis aastat Helmandis Briti sõdurite tõlgina. Selline otsus tuli aga alles pärast seda, kui ajaleht The Times oli tõlgi kaitseks kampaaniat teinud. Enne 2011. aasta juulis Suurbritanniasse pagemist oli Hottak saanud surmaähvardusi, Afganistani oli ta sunnitud jätma kolmandat last ootava abikaasa.

Alles lõppeval kuul tuli avalikuks, et Hottak ja veel kolm afgaani olid kirjutanud Briti välis- ja kaitseministeeriumitele kirja, kus leidsid, et neile tuleks anda samamoodi varjupaika nagu Iraagis Briti vägedega töötanud tõlkidele. Suurbritannia võttis vastu umbes 360 iraagi tõlki ja nende peret.

Saksamaa on lubanud, et langetab otsuse vastavalt igale juhtumile eraldi, rõhutades, et vaid reaalses ohus olijad saavad varjupaika.

Afgaanidest tõlkide abi kasutab ka Helmandi provintsis Briti väejuhatuse all teeniv Eesti jalaväekompanii. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti kinnitusel Eestil otseselt aga selle küsimusega tegeleda ei tule. «Eesti üksusele tagab tõlke Briti kontingent, mistõttu Eestit see teema vahetult ei puuduta,» märkis ta Postimehele.