Seitsme aasta tagune kadumine võib laheneda

Reili Huik Foto: Erakogu

Noore neiu seitsme aasta tagune salapärane kadumine on saamas sisulist lahendust – Lõuna ringkonnaprokuratuur soovib kaudsete tõendite põhjal kohtu alla anda sarivägistaja, kellega kadunud neiu viimasena kohtus.

2006. aasta 14. veebruaril teel Tartust Elvasse kadunuks jäänud Reili Huigi (17) lugu on politsei jaoks selge algusest peale.

Tartus täiskasvanute gümnaasiumis õppinud Huik otsis vahetult enne kadunuksjäämist interneti kaudu tööd lapsehoidjana. Pakkumiste seast valis ta välja mehe, kes väitis otsivat hoidjat Elvasse kolmeaastasele lapsele.

Mees käis oma jutu järgi ehitustööl ega saanud seetõttu last päevasel ajal hoida. Huiki köitis selle tööpakkumise juures lubadus, et ta hakkab saama püsivat, mitme tuhande krooni suurust töötasu. Samuti lubas õhtuti töölt naasev mees neiu ise Elvast Tartusse tagasi sõidutada.

Enne esimest tööpäeva sai neiu temaga telefonitsi suhelnud mehega kokku Tartu kaubamaja juures. Seal andis mees neiule järgmiseks päevaks kohalesõiduks vajaliku bussiraha.

Huiki nähti viimati minemas Tartus Elva bussile. Politsei algatas neiu kadumise asjus kriminaalasja. Juba algusest peale oli uurijate huviorbiidis varem korduvalt kohtulikult seksuaalkuritegude eest karistatud Guntars Kaziks.

Meest sidus Huigi kadumisega Tartu kaubamaja turvalint, kust on näha, et tüdrukuga päev enne kadumist kokku saanud mees oli just tema.

Kaziksi seotust juhtunuga kinnitas kaudselt samuti fakt, et sel ajal oli tema elukohaks Elva lähistel asuv Hellenurme. Seal andis talle peavarju naine, kellega Kaziks oli tutvunud eelmise vangistuse kandmise ajal kirja teel. Naisele valetas ta, et kannab vangistust metsavarguse tõttu.

Nagu selgus, oli Hellenurmes elanud naine toona vaid üks Kaziksi poolt ümber sõrme keeratud mitmest naisterahvast. Et naine käis päeviti Tartus tööl, oli oma äranägemise järgi ehitustöödel käinud Kaziksil uurijate versiooni kohaselt neiu kadumise päeval rahulikult aega temaga Hellenurmes asuvas üksikus majapidamises tegeleda.

Kuna omaksed iseloomustasid Huiki kui vajadusel enda eest füüsiliselt seista osanud neiut, kartsid uurijad, et Kaziksil võis tol päeval neiu lõksu meelitamisel olukord nii-öelda käest ära minna.

Politsei võttis Kaziksi mitmeks kuuks vahi alla ja otsis Hellenurme ümbruskonna põhjalikult läbi. Paraku jäi Huik leidmata. Et Kaziks, kelle rinda ehivad tätoveeringud naise kõri närivast vampiirist, keeldus oma seotust kuriteoga tunnistamast, oldi sunnitud mees lõpuks süütõendite puudumisel vabadusse laskma.

Kolm aastat hiljem, 2010. aasta sügisel mõisteti Kaziks süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Talle määrati karistuseks viieteist aasta pikkune vangistus. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.

Ent Huigi kadunuks jäämise kriminaalasi seisis endiselt Lõuna prefektuuri raskete isikuvastaste kuritegude talituses avastamata juhtumite hulgas. Sel sügisel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur, et Kaziksile tuleb esitada Reili kadumise asjus siiski süüdistus.

Prokuröril lasi nii otsustada vahepeal muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi rasketes isikuvastastes kuritegudes süüdi mõista ka kaudsete tõendite põhjal. Kuna Huigi kadumise loos pole suurt lootust uute tõendite lisandumisele, otsustas prokurör neiu kadumisse tuua lahenduse kasvõi seeläbi, et üritab Kaziksit juhtunus süüdistada vähemalt kaudsete tõendite abil.

Lootus, et mees ise noore neiu kadumise loost rääkima hakkab, on imeväike.