/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/10/23/1385802t1h31a6.jpg)
Elion ja Elektrilevi pöördusid siseministeeriumi poole ettepanekuga kutsuda kokku erinevatest osapooltest koosnev ümarlaud, et tõkestada metallivarguseid ja ohjeldada illegaalset metallikokkuostu.
Metallivarguste tõkestamiseks kutsutakse eri osapooled laua taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi metalli kokkuostukohtadele on kehtestatud ranged reeglid, mille kohaselt võib vastu võtta vaid teatud sorti metalli, ei ole Elioni ja Elektrilevi hinnangul asjad siiski kontrolli all.
«Tehnovõrgu omanikud on omalt poolt teinud kõik vähegi võimaliku, et kaitsta oma vara õigusvastase ründe (varguste) eest, kuid samas ei ole võimalik üle võtta politsei ja riikliku järelevalve rolli,» märgivad nad pöördumises. «Kuni on nõudlus metalli järele ning seda võetakse vastu suvalistelt isikutelt suvalisel kujul ilma igasuguse kontrollita ja tasutakse sularahas, siis ei ole oodata ka metallivarguste vähenemist ega probleemi lahenemist.»
Ühe võimaliku lahendusena näevad nad rahapesuga sarnase süsteemi kehtestamist, kus on karm teavitussüsteem ja millisel juhul laieneb aktiivne teavituskohustus kuriteo tulemusel saadud vara kahtlusest.
Nõuete täitmata jätmisel rakenduksid koheselt reaalset sanktsiooni kandvad sunnimeetmed (näiteks tegevusloa peatamine, äravõtmine, rahatrahv ettevõttele ja juhatuse liikmetele).
«Kindlasti on vaja võrguseadmete rüüstamise peatamiseks muuta ka jäätmeseadust ja näha ette õigus teha proovimüüke ning laiendada metallijäätmete kokkuostu piirangut alajaama lattidele, maandustele, lülitite nugadele ja kontaktidele, jõutrafode mähistele ning sularite detailidele,» leiavad ettevõtted.
Seetõttu teevad nad ettepanekud kutsuda kokku ümarlaud, eesmärgiga koordineerida tegevusi metallivarguste tõkestamiseks ja illegaalse metallikokkuostu ohjeldamiseks ning ümarlaua taha kutsuda lisaks asjasse puutuvatele ministeeriumitele ka tehnovõrkude omanikud (elekter, side, transport), kes on valmis jagama oma kogemusi ja tegema ettepanekuid probleemi lahendamiseks.
Siseministeerium vastas ettepanekule, et ministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kehtivas õiguses on piisavalt reguleeritud metallijäätmete käitlejate kohustused ning järelevalve nende tegevuse üle.
«Küll aga mööname, et koostöö tõhustamisega seotud osapoolte vahel annaks selles valdkonnas kindlasti probleeme vähendada,» seisab korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Leif Kalevi vastuses. «Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et välja pakutud ettepanek moodustada ümarlaud, mille eesmärk on ühiste tegevuste koordineerimine metallivarguste tõkestamiseks, võiks aidata praktilisi probleeme lahendada.»
Kuna see puudutab aga konkreetsete tegevuste koordineerimist, osalevad ümarlaual ka politsei- ja piirivalveameti ning keskkonnainspektsiooni esindajad, kes ameti ja inspektsiooni tasemel tegelevadki nende küsimustega.
Kalev lubab, et kui ümarlaua töö tulemusena leitakse, et kehtiv õigus vajab siiski muutmist, on siseministeerium valmis konkreetsete ettepanekute pinnalt õigusaktide muutmiseks samuti ümarlaua töösse panustama.
Septembris tõestas ETV saate «Pealtnägija» uurimus, et varastatud metalli võetakse mitmetes kokkuostupunktides küsimusi esitamata vastu, mis võimaldab kurjategijatel jätkuvalt kaevuluukide ja raudteerööbastega äritsedes üliohtlikke olukordi tekitada.
Metallivarguste tõkestamiseks alustasid politsei ja ettevõtted koostööd mõne kuu eest, kui 15. oktoobril allkirjastati koostöölepe, millega kaasas politsei metallivarguste tõkestamiseks ka erasektori.
Toona andis nõusoleku leppega ühineda 16 osapoolt infrastruktuuriettevõtete, suuremate vanametalli kokkuostjate, riigiasutuste ja mittetulundusühingute seast, kuid dokument jäi uutele liitujatele avatuks ka edaspidi.