/nginx/o/2009/04/17/165176t1h718a.jpg)
Kui seni oli haigekassa vaid käpukil, sest veebruaris oli vaja kärpida 612 miljonit krooni, siis rahandusministri soov tõmmata maha veel 376 miljonit krooni tegi haigekassa ja sotsiaalministri nõutuks.
Haigekassa eelarvet ootab lähiajal ees hiigelkärbe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulujutte järjekordsest hiigelkärpest räägiti juba mõnda aega, ent kuulujutte ei maksa haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul kommenteerida.
Neljapäeval aga said jutud kinnitust – sotsiaalmaksu laekub seni arvatust märksa vähem. Igal nädalal lisandub peaaegu 3000 töötut ja sotsiaalmaksu laekumine kuivab kokku.
Oma kirjas sotsiaalminister Hanno Pevkurile ütleb rahandusminister Ivari Padar, et haigekassa eelarvet tuleb veel kärpida, ja mitte vähe. «Kui see laks nüüd tuleb, siis minul ühtegi head mõtet ei ole, mida teha,» ohkas Danilov ja lisas, et praegu on tegu veel rahandusministeeriumi prognoosiga sotsiaalmaksu laekumise kohta.
Ei haigekassa juhtkond ega haiglad oska öelda, kust eelarves veel 376 miljonit krooni kokku hoida. Seda enam, et haiglad just lõpetasid eelarvete tegemise. «Eelarvete tegemise käigus tõmmati veel viimasel hetkel 140 miljonit kokku,» lausus haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. «Kui tõesti ühel hetkel haiglajuhtidele öelda, et lõuad pidada ja edasi teenida, mõjub see kriitiliselt kogu tervishoiusüsteemile.»
Sule loodab siiski, et otsus on ennatlik, sest selline kärbe mõjuks tervishoiusüsteemile laastavalt.
«Kui keegi tahab olukorrast välja tulla, siis peab ta võtma kõigi haiglajuhtide kohad ja hakkama ka haigekassat juhtima,» ütles ta.
Sule märkis, et rahandusministeerium soovib sellega haigete inimeste arvelt teiste ministeeriumide puudujääke täita. «Rahandusministeerium on aru saanud, et kõige mõnusam on pügada sealt, kus on kõige vaiksemad inimesed,» ütles ta, öeldes, et šokis inimene on ju vaikne ega karju. «Rahandusminister on aru saanud, et kõige parem on šokis inimene ära unustada.»
Sule rõhutas, et tervishoius ei saa tegutseda mõtlematult ja otsustada iga päev midagi teistmoodi. «Kujutage ette, et patsient on operatsioonil ja kirurgil tuleb iga minuti tagant uus mõte, kuidas ravida. See viib patsiendi kindlasti hukuni,» tõi ta näite, öeldes, et haiglate liit ootab rahandusministeeriumilt kutset, et tekkinud olukorda arutada.
Parematel aegadel on haigekassa suutnud mustemate päevade tarvis ka reserve koguda. Veebruaris haigekassa juba kärpis oma 12,8 miljardi kroonisest eelarvest 612 miljonit krooni, lootes reservist kasutusele võtta 300 miljonit krooni.
«Millegipärast arvab rahandusministeerium, et reservi aga ei peaks kasutama, vaid veel kärpima,» ütles Sule.
Kui reservist raha juurde ei tule, siis sotsiaalmaksu alalaekumisega jääks haigekassa 12,8 miljardi kroonisest eelarvest puudu 1,3 miljardit.
Padari kiri ja sotsiaalmaksu laekumise prognoos võttis tummaks ka sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri.
Praegune kärbe tähendab, et ükskõik, kas haigekassa võtab 300 miljoni kroonise reservi kasutusele või mitte, on vajadus ikkagi eelarves veel kulusid kokku tõmmata.
Kust ja mida kärbitakse, Pevkur eile öelda ei osanud. «Aga võin kinnitada, et teeme kõik endast oleneva, et eriarstiabi ehk haiglate kallale me otseselt enam ei lähe,» ütles ta.
Sule sõnul on aga veel üks probleem – kui viimastel aastatel on pidurdunud arstide väljavool teistesse riikidesse, siis nüüd võib see ebakindluse kasvades taas hoogustuda. Arstide pikka väljaõpet arvestades saaks tekkivad puudujäägid taas katta alles kümne aasta pärast.
«See jutt on naiivne, et noored arstid saabuvad kohe kodumaale tagasi, » ütles Sule ja lisas, et viimasel ajal on Taani hakanud tegema üha suuremat lobitööd Eesti arstide ja õdede seas, et nad Taani tööle läheksid.
Juhid saavad läinud aasta eest kopsaka preemia
Eelmise aasta tulemuste eest saavad kolm haigekassa juhatuse liiget 3,6 kuupalga ulatuses preemiat, mis ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse.
Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi (pildil) sõnul lepiti tulemuspalga maksmine kokku eelmise aasta jaanuaris või veebruaris ning preemia puudutab eelmisel aastal tehtud tööd. «Ei oskagi rohkem kommenteerida,» ütles ta.
Lisaks Danilovile makstakse preemiat juhatuse liikmetele Mari Mathiesenile ja Kersti Reinsalule.
Sotsiaalministri ja haigekassa nõukogu esimehe Hanno Pevkuri sõnul oli tulemuspalga maksmine eile nõukogus arutlusel. Ta selgitas, et haigekassa juhatuse liikmetega on sõlmitud teenistusleping, kus üks osa on haigekassa tulemuskaardi koostamine ja selle täitmise eest ka tulemustasu maksmine.
«See ongi nii-öelda osa palgast, mis tuleb haigekassa juhatusel välja teenida terve aasta jooksul ja mida auditi komitee hindab,» lausus Pevkur. «Nõukogu arvamus oli, et kuna tulemuskaardis oli 97 protsenti täidetud, siis otsest alust tulemuspalga vähendamiseks ei ole.»
Tema sõnul oli nõukogu sundseisus, sest tingimused eelmise aasta töö eest tulemuspalka maksta lepiti kokku 2007. aasta lõpus ja raha preemia maksmiseks arvestati eelmise aasta eelarvest.
Tänavuseks leppis haigekassa nõukogu kokku, et tulemuskaardi täitmisel saab juhatus kahe kuupalga suuruse preemia. «Ehk tänase (eilse – toim) otsusega vähendas nõukogu haigekassa juhtide palka kümme protsenti,» selgitas Pevkur. (PM)
Rahandusministeeriumi kommentaar:
Tänane ravikindlustussüsteem on üles ehitatud selliselt, et haigekassa eelarvetulud on otseselt seotud sotsiaalmaksu laekumisega. Ehk, et kui kogu majandusolukord on halvenenud ja sotsiaalmaksu laekub vähem, siis ei jää sellest puutumata ka Haigekassa. Kõikides teistes majandustsükliga seotud rahastamissüsteemiga valdkondades on majanduslangusest tingitult eelarvekärped juba teostatud - nii näiteks majanduslangusest tulenevalt on vähendatud kaitsekulutusi, aktsiisilaekumiste vähenemise tõttu teehoiu eelarvet jne. On selge, et keerukas majandusolukord mõjutab kõiki valdkondi.
2009. aasta esimese kahe kuuga on Haigekassa saanud tulusid kokku 1,9 miljardit krooni (põhiliselt sotsiaalmaksust laekunud tulud). Samas kulusid on tehtud 2,1 miljardi krooni ulatuses, mistõttu on kahe esimese kuu puudujääk kokku 206 miljonit krooni.
Senised arengud tööturul ja prognoosid lähikuudeks annavad indikatsiooni sellest, et järgnevatel kuudel on oodata sotsiaalmaksu laekumise täiendavat langust. Arvestades võimalike riskide realiseerumisega väheneb haigekassa eelarvesse minev sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine võrreldes 2009. aasta lisaeelarvesse kavandatud tasemega täiendavalt 376 miljoni krooni võrra.
Samas juhime tähelepanu, et ka sellisel juhul ei oleks tegemist väga järsu kärpega, kuna Haigekassa eelarve jääks ka aastal 2009 ligikaudu samale tasemele kui eelmisel aastal. 2008. aasta eelarve taseme säilimine 2009. aastal ei ole olnud enamikes valdkondades võimalik - näiteks hasartmängumaksu laekumistega seotud kultuuriprojektide rahastamine väheneb võrreldes möödunud aastaga 38% võrra, põllumajandustoetusi makstakse riigi vahenditest käesoleval aastal enam kui 40% võrra vähem kui eelmisel aastal, samuti vähenevad ministeeriumide eelarvete kogumaht jne.