/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2012/04/03/1039356t1h5fef.jpg)
2010. aastal heitmekvoodi müügist saadud rahade eest alustas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kokku 489 hoone renoveerimist, toona võimatuna näinud projekt on tänaseks edukalt lõpetatud.
RKASi juhitud CO2 projekt tõi lisatellimuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna mitmel objektil korraldati asjaajamine plaanitust odavamalt, ei realiseerinud riskid ja jäid alles tellijareservid, saab RKAS tuleval aastal renoveerida veel kuni 50 hoonet. Täiendavate objektide loetelu ja renoveerimise eelarve kinnitatakse lõplikult tuleva aasta alguses.
RKASi CO2 projektidirektor Andrus Kõre võib uhkusega öelda, et ettevõte lõpetas edukalt projekti, mille õnnestumisesse oli esialgu väga vähestel usku.
Rekonstrueeritavate hoonete maht ja nende keerukus oli väga erinev. Mõni ehitushange oli vaid 2000 euro suurune, teiste maksumus ulatus mitme miljoni euroni, ütles Kõre. «Ei usutud, et suured firmad tulevad paari tuhande euroseid projekte tegema ja projekti tähtaegsesse õnnestumisesse uskusid vähesed. RKASi sõnum oli aga algusest peale, et tööd on nii suurtele peatöövõtjatest ehitusettevõtetele kui ka väiksematele ehitusbrigaadidele, kes väiksemamahuliste töödega iseseisvalt kenasti hakkama saavad.»
Vaatamata algsele skeptitsismile tuleb siiski lugeda seatud eesmärgid saavutatuks, ütles ta. «Toona näis see ettevõtmine võimatu nii projekteerijatele, ehitajatele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele kui ka meediale.» Seevastu olid jaapanlased olid algusest peale väljendanud sügavat rahulolu CO2 projekti põhjaliku planeerimis- ja juhtimisprotsessi üle. Seda kinnitab ka asjaolu, et esialgsete kokkulepete alusel pidi energiasäästu tööde abikõlblikkuse periood lõppema käesoleva aastaga, muudatuse kohaselt pikeneb see aasta võrra. «Renoveerisime hooned planeeritust säästlikumalt ja kokkuhoitud raha on võimalik kasutada täiendavate hoonete energiasäästlikumaks muutmisel,» lisas Kõre.
Oluline planeerimine
«Kui eesti vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika, siis meie mõõtsime igaks juhuks ühe korra veel, sest eksimuseks ei olnud vähematki ruumi,» selgitas Kõre projekti ettevalmistusperioodi tähtsust kogu ettevõtmise õnnestumisel. «Kõikvõimalike riskide kaardistamiseks ja nende maandamiseks mängisime läbi erinevaid stsenaariume, ka kõige mustemaid.»
Kuna projekt oli väga ajakriitiline, tuli asjaajamine kõigi partneritega muuta maksimaalselt elektrooniliseks. Selleks töötati välja elektrooniline aktisüsteem, elektrooniline hangete keskkond, uus dokumendihaldussüsteem, võeti kasutusele online aruandlus reaalajas ning loodi veebipõhine kaardirakendus, mille kaudu edastati vajalikku informatsiooni seotud riigihangete kohta. Kaardirakendust kasutasid lisaks käsundiandjatele, koostööpartneritele, ajakirjanikele ka kvoodiostjad, kelle tarvis võeti kasutusele inglise keelne versioon.
Kõre märkis, et elektroonne asjaajamine nõudis valmisolekut kõigilt osapooltelt kaasa mõelda, operatiivselt reageerida ja muidugi ka ID kaardi olemasolu. «Nii mõnigi ametnik sai enne meie poolt dokumentide digitaalse allkirjastamise kiirkoolituse.»
Sageli puutusime kokku toetuse saaja soovidega, mis ei mahtunud projekti raamidesse. Mõnelgi korral tuli korduvalt selgitada, et nõuded on ranged ning saab teostada üksnes energiasäästu suurendavaid töid.
Projekti suurimaks murelapseks 489 hoone seast nimetas Kõre Tallinna transpordikooli peahoone rekonstrueerimist. «Ehitaja ei suutnud kokkulepetest kinni pidada ning olime sunnitud oktoobris haridus- ja teadusministeeriumi volitusel lõpetama Tallinna transpordikooli peahoone rekonstrueerimistööde töövõtulepingu konsortsiumiga OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega. See oli kindlasti tilk tõrva meepotis.»
Kõre märkis, et Eesti viimaste aastate suurima ehitusprojekti õnnestumine nõudis suurt pingutust ka kõigilt koostööpartneritelt ning avaldas ettevõtte nimel tänu kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, projekteerijatele, ehitajatele ning omanikujärelevalve teostajatele, kes kahe aasta jooksul oma õla alla panid.
Eesti riik sõlmis kokku 13 kokkulepet Jaapani korporatsioonidega, millest saadud finantsvahendeid kasutati avalike hoonete energiatarbimise efektiivsuse parendamiseks. Kvootide müügist saadi kokku vahendeid 173 miljonit eurot.