Lääne- ja Kesk-Eesti noored jäävad hariduses teistest maha

Foto: SCANPIX

Kui keskmiselt on Eesti noored Euroliidu keskmisest enam haritud, siis Eesti piirkondi eraldi võrreldes selgub, et eriti Kesk-Eesti, aga ka Lääne-Eesti noored jäävad Põhja-Eesti omadele haridustasemelt ja õppimise aktiivsuselt kõvasti alla ning see takistabki riigi tasakaalustatud arengut ja majanduskasvu.

Möödunud aasta andmetel oli vähemalt teise taseme hariduse omandanute osatähtsus 20–24-aastaste hulgas Eestis 83 protsenti, mis on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest 79,5 protsenti, selgub statistikakogumikust «Eesti piirkondlik areng 2012». Näiteks Tallinnas on vähemalt teine haridus 85,7 protsendil 20-24-aastaste noorte hulgas.

Eesti üldise hea tulemuse taustal on mahajääjad Lääne- ja Kesk-Eesti, kus see näitaja oli vastavalt 74,5 ja 75,7 protsenti.

«Nendel piirkondadel tuleb tõsiselt pingutada, et jõuda vähemalt riigi keskmise tasemeni ja tagada noortele ettevalmistus, mis lubab neil täiskasvanuna toime tulla,» kirjutavad Rivo Noorkõiv ja Ülle Pettai oma artiklis.

Nendel piirkondadel tuleb tõsiselt pingutada, et jõuda vähemalt riigi keskmise tasemeni ja tagada noortele ettevalmistus, mis lubab neil täiskasvanuna toime tulla.

Esimese taseme või madalama haridusega mitteõppivate noorte osatähtsus on viimase viie aasta jooksul Eestis vähenenud ja jäi möödunud aastal 10,8 protsendile, mis on taas EL-i riikide keskmisest (13,5 protsenti) parem.

Selliste noorte osatähtsus on Eesti keskmisest oluliselt suurem Kesk-Eestis (16 protsenti), suurem on see ka Kirde- (12,9 protsenti) ja Lääne-Eestis (11,7 protsenti). Seevastu Põhja- ja Lõuna-Eesti näitajad on Eesti keskmisest paremad.

Samuti on neis piirkondades keskmisest kehvemad näitajad kutsealase hariduse osas.

Parem ei ole olukord ka elukestvas õppes. 25–64-aastaste osalemine elukestvas õppes on Eestis pidevalt suurenenud ja vastav osatähtsus selleealiste hulgas jõudis mullu 12 protsendini, siis Kesk-Eestis on see näitaja taas kõige madalam  (8 protsenti) ja jääb kaks korda alla Põhja-Eesti (16 protsenti) omale.

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb 2020. aastaks 18–24-aastaste inimeste hulk praegusega võrreldes ligi 40 protsenti. «Niisugune drastiline vähenemine tähendab, et veelgi suuremat tähelepanu tuleb pöörata sellele, et iga noor leiaks õppeprotsessis senisest paindlikumalt huvide- ja võimetekohast rakendust,» kirjutavad Noorkõiv ja Pettai.

Kõrgharitud peamiselt Põhja-Eestis

Kolmanda taseme haridus on Eestis keskmiselt 40,2 protsendil 30-34-aastastest, kuid selle näitaja tõstab kõrgeks Põhja-Eesti elanike kõrge haritus. Näiteks Tallinna elanike seas on kolmas haridus 50,7 protsendil. Seevastu Kesk-Eesti elanike seas on see näitaja vaid 24,3 protsenti, Kirde-Eestis 29,7 ja Lääne-Eestis 36,8 protsenti, Lõuna-Eestis 38,2 protsenti.

Autorid leiavad, et need andmed annavad alust väita, et piirkondlik hariduslik ebavõrdsus takistab riigi tasakaalustatud arengut ja majanduskasvu.

«Enamik parema haridustasemega inimesi on koondunud Põhja-Eestisse, eriti Tallinna linnapiirkonda. Eesti teine hariduskeskus, Tartu, ei paista selles analüüsis eraldi välja, sest andmed on Lõuna-Eesti kohta tervikuna. Kuid ülikoolilinnana ja Lõuna-Eesti piirkondliku keskusena omab Tartu suurt haridus- ja innovatsioonipotentsiaali, sest sinna on koondunud oluline osa Eesti tudengitest, õppejõududest ja Eesti teadustööst,» leiavad Noorkõiv ja Pettai.

Nad kirjutavad, et regionaalpoliitika seisukohast on hariduspoliitikal keskne roll arengutaseme mahajäämuse ületamisel piirkondades. «Ühest küljest saab seda teha, toetades nn tarkade töökohtade loomist neisse piirkondadesse ning parendades inimeste igapäevase liikumise võimalusi keskuse ja tagamaa vahel. Nii saaks teadlikult hoida kasvukeskustest kaugemal olevate piirkondade väärtust elukeskkonnana. Teisalt saab suurendada kohaliku poliitika võimekust, et kasutataks ära piirkondlikud eelised ja mitmekesistataks elukeskkonda,» pakuvad nad välja.

Esimese taseme haridus või madalam tähendab alghariduseta, algharidust, põhiharidust või kutseharidus põhihariduseta noortele; teise taseme haridus on kutseõpe, üldkeskharidus, kutsekeskharidus või keskeriharidus.Kolmanda taseme haridusena käsitletakse keskeriharidust, kõrgharidust, magistri- ja doktorikraadi.