/nginx/o/2008/03/17/26775t1h9b45.jpg)
Metalldetektoritega libaarheoloogide üha hoogustuv tegevus on sundinud muinsuskaitsjad paluma inimeste abi, et säilitada Eesti minevikupärandit. Pöördumisele on allakirjutanud Tartu ja Tallinna ülikooli arheoloogid, ajaloomuuseum ja mitmed seltsid.
Muinsuskaitsjad paluvad rahva abi libaarheoloogide peatamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on Eestis intensiivistunud nn libaarheoloogide tegevus. Tegu on inimestega, kes otsivad metallidetektoreid kasutades muinsusesemeid, aardeid või münte, et need kas Eestis või välismaal maha müüa või siis oma isiklikesse kollektsioonidesse koguda, teatavad pöördumise koostajad.
Eesti kultuuripärandi hävitamist ja muinsusesemetega äritsemist on ajaloolaste ja muinsuskaitsjate hinnangul võimalik tõkestada ainult kogu üldsuse kaasabil.
«Seepärast kutsume kõiki omavalitsustöötajaid, maaomanikke, tollitöötajaid, politseinikke, kaitseliitlasi, antikvaare, üldse kõiki aatelisi Eestimaa inimesi olema oma elupaigas ja tööpiirkonnas tähelepanelikud ning tõkestama seesugust Eesti teadusele ja kultuurile hävituslikku tegevust,» seisab pöördumises.
Muinsuskaitseobjektidel võivad metallidetektoreid uurimistöödel kasutada vaid muinsuskaitseameti kirjalikku eriluba omavad ja teaduslikku uurimistööd tegevad teadlased.
Libaarheoloogid luiskavad
Samas on pöördumise koostajate sõnul olnud juhtumeid, kus muinasvarade otsijad esitavad ennast maaomanikele või arupärijatele teadlaste, muinsuskaitse- või muuseumitöötajatena.
«Juhul, kui tekib kahtlus, et tegemist on omaalgatuslike muinasvarade otsijatega, tuleks pealtnägijatel detektoristidelt julgesti küsida isikut tõendavat dokumenti, kahtluse tekkimise korral jätta aga meelde isikute tundemärgid, üles märkida autonumber ja toimunust kohe teavitada muinsuskaitseametit kas telefonil 640 30 50, info@muinas.ee või vastava maakonnainspektoriga ühendust võttes,» panevad arheoloogid ja muinsuskaitsjad inimestele südamele.
Pöördumine lõppeb üleskutsega - Eestimaa elanikud! Aitame ühiselt oma minevikupärandit hävingust päästa!
Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kõik kultuuriväärtusega muinsusesemed riigi vara ja seadus keelab nende muinsusobjektidest väljakaevamise.
Muinsuste otsijad hävitavad ajalooallikaid
Kui inimene leiab juhuslikult muinsuseseme, siis peab leidja säilitama leiukoha muutumatul kujul, jätma leiud leiukohale ja koheselt teatama juhtunust muinsuskaitseametile või kohalikule omavalitsusele.
«See seadusesäte puudutab leide ka nendest muististest, mis ühel või teisel põhjusel veel ei ole kantuid kaitsealuste mälestiste riiklikku registrisse,» toonitatakse pöördumises.
Arheoloogiliste muinsuste väljakaevamine ilma muinsuskaitseameti loata on ebaseaduslik, samuti pole lubatud muinasvarade kollektsioneerimine ega nendega äritsemine.
Seaduse järgi on muinasleiud riigi omandus ehk kogu Eesti rahva vara. Arheoloogide ja ajaloolaste kinnitusel tekitatakse muististe rüüstamisega korvamatut kahju teadmistele Eesti ajaloost ja muinaskultuurist. «Selline tegevus ei kujuta endast mitte ainult vargust meie ühisest ajaloo varasalvest, vaid ajalooallikate otsest hävitamist,» seisab pöördumises.
Kalmetest, ohvripaikadest, muistsetelt külaasemetelt või linnustelt esemete väljanoppimisega aga tekitatakse tulevastele uurijatele moonutatud pilt möödunud aegade kohta.
Pöördumise on ühinenud Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinna Ülikooli ajaloo instituut, arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arheoloogiaselts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Õpetatud Eesti Selts ja Akadeemiline Ajalooselts.