/nginx/o/2009/04/17/164935t1ha630.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on riik aastaid eelistanud tehnilisi ja täppisteaduste erialasid, kuid nende koolitustellimuse suurendamist piirab koolilõpetajate vähene huvi reaalainete riigieksamite vastu.
Reaalainete riigieksamite tegijate vähesus piirab koolitustellimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Tõnis Lukase kinnitusel on riikliku koolitustellimusega juba aastaid eelistatud just tehnika, tootmise ja ehituse ning loodus- ja täppisteaduste valdkonda, teatas haridusministeerium. Praegu on seal kõige suurem osa (38 protsenti) riigieelarvelistel kohtadel õppivatest üliõpilastest.
Ministri sõnul teeb aga muret see, et järjest vähem õppureid sooritab riigieksameid reaalainetes ja see piirab ka riikliku koolitustellimuse suurendamist.
Samuti on üliõpilaste teadmiste tase ebaühtlane, sageli tuleb teha järeleaitamistunde taseme ühtlustamiseks.
Reaalainete õpetajate puuduse kiireks leevendamiseks esitati tänavu ja ka eelmisel aastal tellimus 80-le töötavale õpetajale, et nad omandaksid täiendavalt reaal- ja loodusainete õpetamise oskused. Väiksematesse koolidesse valmistatakse ette põhikooli mitme aine õpetajaid.
Lukase sõnul on haridusuuenduse üks eesmärke anda õpilastele võimalus kvaliteetse reaal- ja loodusteadusliku gümnaasiumihariduse omandamiseks kõigis maakondades üle Eesti. «Noored ei peaks süvendatud õppe järele minema ainult Tallinnasse ja Tartusse,» lisas ta.
Iga viies Eesti kõrgkooli lõpetanu on õppinud loodus- ja täppisteaduste või tehnika/tehnoloogia erialasid. See näitaja on umbes kolm kuni neli protsenti väiksem Euroopa Liidu keskmisest. Soomes on selle valdkonna lõpetajaid aga kümme protsenti rohkem.
Tehnikaaladel tegutsevaid õppeasutusi on suhteliselt vähe, vaid 9 kõrgkooli 34st, kusjuures 21st rakenduskõrgkoolist pakub tehnilist haridust vaid kolm.