Jõulumissale minejad kardavad nakkuslikku kristlust

Siin sünnivad Nigola jutluste tekstid. Foto: Margus Ansu

Tänane Postimees kirjutab sellest, kuidas valmistub Põlva kirikuõpetaja Toomas Nigola jõulumissaks, ent küsib ka üldisemaid küsimusi, näiteks seda, miks ei pea suur osa kirikuõpetajatest viisi või mida nad tohivad kantslist öelda poliitikute kohta.

Tavalistel pühapäevadel on Põlva 600-kohalises kirikus vast poolsada inimest, jõulumissa ajal aga 400 ringis. «Kui ma kantslisse lähen, siis on kohe näha, et välisukse ees on kõik rahvast täis ja inimesed seisavad, aga siin ees on veel istekohti,» ütleb Nigola. «Eks nad kardavad lähemale tulla, kardavad, et äkki nakkab või hakkab külge. Tähtis on saada linnuke kirja, et sai see kord aastas kirikus ära käidud.» Seda öeldes ei hakkagi kirikhärra lõug murelikult tudisema. Nigola paistab võtvat elu pigem läbi huumoriprisma. «Eks need kartjad ongi kõige usklikumad inimesed siinkandis,» muigab Nigola. «Nende usk on võibolla suuremgi kui minu oma.»

Põlva kirikus on praegu külm nagu lõviosas Eesti kirikuist. «Eks inimesed kütavad siis oma sooja südamega,» on Nigolal taskukohane lahendus varrukast võtta. «Meil on üks puhur ka. Kui on ikka väga pakaselised ilmad, oleme pannud selle taha ja siis on sees ikka natuke soojem kui väljas.»

Aga ega see siiski palju ei päästa, kiriku ukski on löödud kilega üle mitte lootusest, et kirik sooja peaks, vaid et päris tuul sees ei tõmbaks. Muide, kiriku majandusmees kukkus seda kilet pannes maha väikselt neljaastmiselt trepikeselt ja sai kätte mõra. Seepeale tuli kohale tööinspektor ja Nigola sai teada, et ta oleks pidanud tutvustama majandusmehele allkirja vastu trepikese ohutusjuhendit.

Huvitav, mis juhtuks, kui kütta kirikud soojaks, katta istmepingid pehme polstriga ja mitte nõuda inimestelt teenistuse tähtsamate hetkede ajal seismist, nagu näiteks Saksamaal tavaline? Kas eestlased hakkaks siis rohkem kirikus käima? Nigola pakub, et pigem mitte.