/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2012/12/21/1497940t1hcd8c.jpg)
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Eha Võrk on mures sellepärast, et erinevalt Tallinna linnast ei tee Eesti riik inimestele maamaksuvabastuse alast selgitustööd, samuti pole lahendatud äripindadega korterelamute maksuvabastuse probleemi.
Võrk: riik käitub maamaksu osas inimestega reetlikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on kohutavalt kurb, sest meie teavitasime möödunud aastal hästi korralikult inimesi maamaksuvabastusest. Ma kujutasin ette, et riigi tasandil vastutavad inimesed teevad sel aastal sedasama ja hakkavad juba septembris inimesi informeerima, mida tuleb maamaksuvabastuse saamiseks teha,» rääkis Võrk Postimehele.
«Nüüd kehtivad ju kogu riigis needsamad reeglid mis aasta varem Tallinnas ehk inimene peab olema rahvastikuregistrisse kantud seal, kus on tema omand. Inimese tegelik aadress ja rahvastikuregistri andmed peavad klappima. Tegelikkuses inimesed avastavad tihti üllatusega, et oi, registri andmed ja kinnistu aadress ei klapi, aga siis on maamaksuvabastuse saamiseks juba hilja. Eriti puudutab see neid, kes on alles hiljuti oma kinnistu omandanud,» ütles abilinnapea.
Nüüdne üleriigiline maamaksuvabastus erineb varasemast Tallinna omast ka selle poolest, et varem tuli maksuvabastuse saamiseks esitada avaldus, nüüd enam mitte. «Seadus oli selline, et kõik pidid avalduse esitama. Aga täna kehtiv seadus seda enam ei nõua. Ühtpidi on see hea, sest ametnike koormus on väiksem ja ka inimestel on lihtsam. Teiselt poolt on seal aga varjatud oht. Inimene ei saa ju kuskilt konsultatsiooni. Ta ei saagi võib-olla teada, et asjad on tema jaoks kuidagi ebasoodsad ja et ta peaks maksuvabastuse saamiseks midagi tegema,» lausus Võrk.
Ta on pettunud ka seetõttu, et endistviisi valitseb ülekohus nende inimeste suhtes, kes elavad äripindadega kortermajades. «Ma tõesti arvasin, kuna ka õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu, et need inimesed, kellel on korter kortermajas, mille esimesel korrusel on mingi äri, saavad järgmisel aastal hõlpu ja ei pea neid ärisid maamaksuga sponsoreerima. Aga seda muudatust sisse ei viidud. Viidi sisse muudatus, et riigiinstitutsioonidele kuuluvate varade all olevate maade pealt riik ei pea maamaksu maksma. Aga millegipärast see korteriomandite teema jäi välja, ilmselt sellepärast, et see on ülikeeruline. Aga oleks vähemalt võinud inimesi teavitada, et sellele on mõeldud, aga et sellel on omad objektiivsed põhjused, miks seda ära ei muudetud. Minu meelest on riik siin inimestega reetlikult käitunud,» ütles Võrk.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe selgitas, et 2013. aasta maamaksuseaduse redaktsiooni kohaselt ei sõltu maamaksuvabastus sellest, kas isik saab maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.
«Maamaksuvabastus on oma olemuselt riigi poolt pakutav soodustus, mida on sarnaselt teiste soodustustega võimalik kasutada. See on pikalt ette teada seadusemuudatus, mis on leidnud laia kajastust üleriigilistes lehtedes, kohalikes ja vallalehtedes. Kohalikud omavalitsused on seadusemuudatusega kursis ja on sellest ka ise elanikke teavitanud,» ütles Aasmäe.
«Maamaksust on vabastatud vaid elamumaa ja kui hoones on lisaks eluruumidele ka äripinnad, siis temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa eest tuleb korteriomanikul tasuda ka edaspidi maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega. Kaasomandist tulenebki selline nõue ja see on põhimõtetega kooskõlas,» lisas ta.