Vabadussõja mälestusehise urn elas nõukogude võimu suuremate vigastusteta üle

Vabadussõjas langenute mälestusehis Kaitseväe kalmistul. Foto: Mihkel Maripuu

Tähelepanelik vaataja märkab Kaitseväe kalmistul, et hiljuti taastatud Vabadussõja mälestusehise keskel oleva kivist urni küljest on paar tükki ära löödud. Tegemist pole siiski vandaalide kätetööga, vaid ehise ainsa säilinud originaaldetailiga.

«Urn on ainus originaaldetail, mis suudeti ära päästa, kui nõukogude võim Eesti mälestusmärke hävitas. See oli pikka aega peidus ja nüüd on ta jälle oma kohal,» rääkis kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Tänavu taastati 62 aastat tagasi hävitatud Vabadussõjas langenute mälestusehis ning 28. novembril avati see suure pidulikkusega. Avamisel oli urni ümbrus lilledega kaetud ning siis ei pannud keegi ilmselt tähelegi, et urnilt on üks tükk puudu.

Algse mälestusmärgi projekteeris tunnustatud arhitekt ja Vabadussõja veteran Edgar Johan Kuusik ning see avati 1928. aasta oktoobris. Monument hävitati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1950. aastal ning oli seni üks viimaseid taastamata Vabadussõja mälestusmärke.

Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tamme sõnul on see restaureerimis- ja konserveerimispraktikas täiesti tavaline asi, et kõik vähegi säilinud originaaldetailid kasutatakse ära. «Kahjuks on paljude asjadega nii, et kõik tehakse uus ja vanu osi ei taheta kasutada. Aga Kaitseväe kalmistul on peaaegu iga monumendi juures vanu detaile kasutatud. Olgu siis tegemist kindralite kivi või Vabadusristi kavaleride monumendiga. Vabadusristi kavaleride monumendi juures on vist üldse ainult kaks jupikest uued, ülejäänu on kõik vana,» rääkis Tamm.

Tamme sõnul oli mälestusehise puhul urn kahjuks ainus säilinud detail, mida oli võimalik üles leida. Nõukogude aja elas urn üle samamoodi nagu teisedki säilinud monumentide osad -inimesed lihtsalt peitsid selle ära. «Vabadusristi kavaleride monumendi detailid maeti sellesama koha kõrvale, kus monument omal ajal ära lõhuti. Inimesed lihtsalt öösel tulid ja kaevasid tükid maasse. Ka kindralite kivi keskpaik oli kuskil eravalduses. Mälestusehise viimane asukoht oli Metsakalmistul, vabadusvõitlejate hauaplatsil, kust ta nüüd oma õigesse kohta toodi,» lausus Tamm.

Ta lubas, et Muinsuskaitse Selts jätkab kindlasti taastamistöid Kaitseväe kalmistul. «Taastamist ootavad näiteks lendurite monumendid. Praegu on meil veel metoodiliselt lahendamata, et kui lähedale me kunagisele originaalile püüame jõuda. Seal olid tugevast puidust propellerid, nii nagu need 1920. aastatel lennukitel olid. Kalmistult kadusid need muidugi ära, aga me need tahame taastada. Samuti tahame taastada väravaehitise, sest see oli omal ajal kõige tähtsam objekt,» rääkis Tamm.

Just seal, enne kui kalmistule siseneja jõudis tundmatu sõduri hauani või mälestusehiseni, möödus ta seal auvalves seisvatest sõduritest. «Omal ajal oli sõdurile suur au, kui õnnestus sinna auvalvesse pääseda. Praegu on see värav okastraadiga suletud, sest selle taga on NATO objekt. Aga ma arvan, et tulevikus taastatakse läbipääs nii nagu see ajalooliselt on olnud,» lausus Muinsuskaitse Seltsi esimees.