Külaelanikud võitlevad elumaja kõrval tegutseva tehase vastu

Arvo Taimla seisab oma kodu kõrval, kaugemal jõekaldal asub tootmishoone. Foto: Andres Haabu

Kose vallas asuva Karla küla elanikud kardavad oma tervise pärast, mistõttu on nad juba aastaid võidelnud ettevõtte vastu, mis toodab nende majade lähedal plastist heitveemahuteid.

«Kannatuste talumisel on piir. Kümme aastat on nagu elust kaduma läinud. Oleks tahtnud tegeleda aiandusega, korrastada kodu ümbrust, aga seda pole saanud teha,» kurdab Kose vallas Karla külas elav Arvo Taimla.

Mehele on juba aastaid pinnuks silmas tema kodu ja aia kõrval plastist heitveemahuteid tootev ettevõte Steelman, kes Taimla sõnul mürgitab elukeskkonda.

«Me tahaks vahel aias lõõgastuda, aga ei saa, sest kogu aeg on kärin ja mürin ja haisutamine,» rääkis Taimla. «Elu on siin täielik põrgu. Kui tuul on sealt poolt ja ving tuleb, hakkab pea ringi käima, süda pekslema ja ei suuda aias tööd teha, sest väsimus tuleb peale.»

Tootmishoone asub Pirita jõe harujõe Kuivajõe kaldal Taimla elumaja kõrval. Mehe sõnul puhuvad tuuled valdavalt just sealt ning kuna jõe peal pole ka takistusi, tulevat mürgised ained valdavalt just tema aeda ja koju.

Taimla sai oma sõnadele kaalu juurde, kui keskkonnainspektsioon kevadel tootja andmete põhjal tuvastas, et asendatud kemikaali puhul oli stüreeni lenduvus 3,3 korda kõrgem võrreldes loa taotlemisel näidatud kemikaaliga.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul rääkis, et ettevõttel on välisõhu saasteluba, kus on määratud, milliseid aineid ja millises koguses tohib välisõhku paisata.

«See ei tähenda aga automaatselt seda, et saastetaseme piirnorm oleks selle võrra ületatud,» rääkis Tuul. «Edastasime oma kontrolli/arvutuste tulemused keskkonnaametile kui loa väljaandjale, kes tegi selle põhjal Steelmanile ettepaneku taotleda uus, toimunud muudatusi arvesse võttev välisõhu saasteluba.»

«Stüreeni laguühendid langevad teadlaste uuringute andmetel alla 60-120 meetri raadiuses,» ütleb oma tervise pärast mures Taimla. «Meie elumaja asub sellest tootmishoonest umbes 75 meetri kaugusel. Aiamaa asub aga vahetult laoplatsi kõrval, kus kuivavad paagid, mis auravad ööd ja päevad gaasi välja.»

Keskkonnainspektsioon teatas Postimehele, et mahutid pidid nende andmetel kuivama siseruumides ning kontrollimisel pole rikkumist tuvastatud.

Taimla pole üksi. Ka tehasest ligi viissada meetrit eemal üle jõe elav Taavi Kivistik on tootmise vastu ning tema sõnul on idatuultega sageli stüreeni haisu lausa tunda. «See on vastikult imal ja paneb pea valutama,» kirjeldas ta.

Viimased mõõtmised toimusid novembris, mille käigus stüreeni osas piirnormide ületamist ei tuvastatud, küll aga oli aromaatsete süsivesinike tase lubatust kõrgem. Sellega seoses on keskkonnainspektsioon alustanud väärteomenetlust.

«Keskkonnainspektsioon on käinud igal aastal mitu korda kontrollimas ja pole varem mitte midagi avastanud,» vastas süüdistustele Steelmani juht Uku Suitso, kes mõistagi pole asjade sellise käsitlusega rahul. Ka tekitab temas küsimusi viimane mõõtmine. Suitso sõnul tuvastati selliseid aineid, mida ettevõte tegelikult ei kasuta.

«Tehas, kes meile materjali müüb, valmistab ette pabereid, et see ümber lükata, sest see, mis nad välja mõõtsid, on täielik absurd,» rääkis Suitso, kes on vajadusel valmis tellima mõõtmised erapooletutelt laboritelt.

Tegelikult pole ka Kivistik mõõtmistega rahul: «Stüreen on õhust raskem gaas, aga mõõtmisandur oli kahe meetri kõrgusel ja ventilatsiooniavad, kust imetakse välja saastatud õhk, 70-80 cm kõrgusel maapinnast, järeldused tehti arvutuslikult. Välised mõõtmised tehti loodetuulega, mitte kagu suunast nagu oleks loogiline, vaid kirdest, 60 meetri kaugusel saasteallikast. Loogiliselt mõeldes ei saagi sealt objektiivseid tulemusi tulla.»

Taimlat häirib ka see, et töö kestab tehases kauem, kui tema sõnul saasteloal lubatud. Lisaks olevat ettevõte töötanud kolm aastat üldse ilma saasteloata.

«Saasteloal pole kirjas, mitu tundi võime töötada, vaid keskmine vaigu kasutamine päevas,» vaidles Suitso vastu, kuid tunnistas, et alguses töötati tõesti saasteloata, sest neil «polnud õrna aimugi, et selline asi peab olemas olema».

Kui Steelmanile tehti nüüd ettepanek taotleda uut saasteluba, siis Suitso seda teha ei soovi, kuna see maksab ja luba läheb avalikule arutelule – kui naabrid on vastu, siis ei pruugi enam läbi minna. Tema hinnangul tahetakse neilt võtta saasteluba, et sellega lahendada probleem, et naaber kaebab.

Kose vallavanem Vello Jõgisoo rääkis, et kui ettevõte oma näitajaid paika ei saa, siis tuleb see kinni panna.

«Meie palume need asjad likvideerida kolme kuu jooksul ja kui seda ei tehta, siis peame hakkama vaatama, kuidas sanktsioone rakendada, kuni sinnamaani, et kui asjad korda ei saa, siis tuleb tootmine lõpetada,» ütles Jõgisoo. «Valla käest küsitakse saasteloa jaoks kooskõlastust, aga kui need asjad pole likvideeritud, siis me ei kooskõlasta.»