/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/04/17/164761t1hc6d8.jpg)
Abiturientide seas levinud arvamus - esmalt riigieksamid joonde, alles seejärel paberid kõrgkooli sisse - jätab noored pahatihti ilma võimalusest jätkata haridusteed mõnes Euroopa ülikoolis.
Eesti koolilõpetajad magavad maha võimaluse välismaale õppima minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti kõrgkoolid võtavad tudengeid vastu alles suvel pärast eksamitulemuste selgumist, hakkab suures osas Lääne-Euroopa koolides see protsess praeguseks juba lõppema, teatas rahvusvahelisi kõrgharidusprogramme vahendav sihtasutus.
«Nad arvavad, et neil on tohutult aega ja siis viimasel hetkel ärkavad,» tõdes Katarina Tuulik Dream Foundationist ja lisas, et sama probleem kordub aastast aastasse.
«Oleme märganud, et noored ei tee otsuseid mitte selle põhjal, mis neile endile huvitav tundub, kuivõrd vaagivad nende erialade vahel, kuhu sõltuvalt eksamite tulemustest on tõenäoline sisse saada,» sõnas teine Dream Foundation esindaja Sten Rinne.
Nii ei lähtuta tulevast eriala valides mitte oma huvidest, vaid lastakse oma elu juhtida eksamitulemustel.
Eesti keskharidus on hinnas
Dream Foundation pakub võimalust minna edasi õppima 12 riigi kõrgkooli ning paljudel koolidel ongi avalduste esitamise tähtajaks 1. mai. Sel aastal on sihtasutus vahendanud juba 500 noore avalduse, kes soovivad välismaale edasi õppima minna.
«Pääsemine oleneb ülikoolist, sest neil on kindel arv kohti, kuhu nad vastu võtavad,» selgitas Tuulik. Ta lisas, et praegu vaatavad kõrgkoolid avaldusi läbi ning õppima pääsemine selgub maikuu jooksul.
Tuuliku sõnul on seni eestlastel väga hästi läinud ja ligi pooled noored pääsevad soovitud kooli õppima. «Eestlasi hinnatakse läänes väga, sest keskkooli tase on väga kõrge,» toonitas ta.
Kõige populaarsemad on Taani koolid
Kõige rohkem minnakse Taani, kuna seal on kõrgharidus tasuta. Samuti on väga populaarsed Inglismaa ja Hollandi kõrgkoolid. «Minnakse õppima just neid erialasid, mida meil ei õpetata,» sõnas Tuulik.
Palju soovitakse õppida ärialaga seotud erialasid, aga ka insenerialasid. Tuntumate koolidena, kuhu minnakse, nimetas Tuulik Cambridges asuvat Anglo Ruskini ülikooli, Belgias asuvat Liege ülikooli, Taanis asuvat Århusi Business Colleget ja Walesis asuvat Aberystwyth ülikooli, mida on mitu aastat valitud Suurbritannia kõige tudengisõbralikumaks ülikooliks.
Sisseastumiseksameid pole
Bakalauruse tasemel õppima asumiseks peab olema keskkool lõpetatud ning samuti tuleb sihtasutuse juures teha inglise keele test, mida kõrgkoolid tunnustavad.
«Kui on magistri tase, siis nõutakse sama või sarnase eriala BA tunnistust ja mõnel pool on ka erialased nõudmised, näiteks erialase praktika läbimist,» selgitas Tuulik.
Ta lisas, et välismaale õppima minnes sisseastumiseksameid tegema ei pea ja sageli piisab vaid sooviavalduse esitamisest. Vaid üksikud kõrgkoolid teevad enne lõpliku otsuse langetamist ka intervjuu.