Heili Sibrits: jõulupaanika raamatupoes

Heili Sibrits Foto: Peeter Langovits

Viimasel kolmel nädalal on ilmunud paarkümmend raamatut, mis väärivad suuremal või vähemal määral tähelepanu. Kui ma ütlen, et mulle ei meeldi, et jõulude eel ilmub nii palju teoseid, siis on virin tingitud mu vaesusest ja ajapuudusest ning ka ahnusest – paljusid jõuluvana kotti püüdlevaid raamatuid tahaks ju osta, lugeda, kinkida.

Ellujäämise nimel võitlevad kirjastused pole lollid – kingiorgia eel külastavad raamatupoode ka inimesed, kes tavalisel ajal sellistesse poodidesse ei satu. Just sel nädalal teatas Rahva Raamat, üks kahest Eesti raamatumüügiketist, et detsembris on nende poodides jaemüük kümme protsenti suurem kui see oli eelmisel aastal. Ka Apollo poed on rahvast pungil.

Kolmapäeva õhtul jälgisingi üht erilist etendust – jõulupaanikat Tallinna raamatupoes. Intriigi oli vähe, kuid põnevust jätkus, sest ostjaskond oli kirju. Näiteks ühel paaril jätkus teineteisele rohkem silmi kui raamatutele, kaks pensionieas prouat olid aga mantlid seljast võtnud, sosistades istusid nad diivanil, virn uusimat ilukirjandust nende ees. Samas uitasid ringi vanemate seltsis poodi tulnud teismelised (sugugi mitte virila, pigem vaimustunud ilmega!). Märkasin ka sõbrannasid, kes väljusid poest vähemalt kümne raamatuga.