Tallinlanna Nina Aksjonova süüdistab oma 85-aastast isa, et ta kinkis neile oma Tallinnas asuva kahetoalise korteri suvalistele inimestele.
Tütar võitleb isaga korteri pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nina rääkis, et pärast ema Aleksandra surma kolm aastat tagasi sõbrunes tema isa Leonid kellegi Maria ja tolle abikaasaga, kes kuuluvad mõlemad Jehoova tunnistajate hulka, vahendas venekeelne Postimees linnavalitsuse väljaannet Stolitsa.
«Ei möödunud kuudki ema surmast kui isa pärandas enda ja oma kadunud abikaasa korteri sellele perekonnale. Ma proovisin talle mõistust pähe panna, kuid asjata – nad olid teda hästi töödelnud. Pärastpoole hakkas isa rääkima, et Maria toodud toit põhjustab tal verist kõhulahtisust,» jutustas tütar.
«Testament tehti ümber ja ma hakkasin ise isa eest hoolitsema – tegin talle süüa, pesin pesu ja koristasin korterit. Hiljem hakkasime koos sõbraga isa korteris remonti tegema, kuid viibisime seal harvem, sest olime tööl väga hõivatud. Peatselt hakkas isa juures käima keegi naine, kes andis mulle edasi tervitused õde Marialt. Kõik oli selge, Jehoova tunnistajad saatsid selle naise, et ta võidaks isa usalduse. Ma püüdsin teda välja ajada, kuid isa kihutas mind minema ja paari päeva pärast kinkis korteri Mariale,» rääkis Nina.
Ta lisas, et kinkelepingul olev allkiri ei ole kindlasti tema isa oma ning üldse on imelik, et notar vormistas nii kiiresti ära Parkinsoni tõve põdeva inimese paberid.
Nina isa Leonid Kozlov oli väga nördinud, kui kuulis, et tütar on ajakirjanduse poole pöördunud. Ta selgitas, et otsustas jätta korteri Mariale, sest olevat elus vaid tänu Mariale ja tema perekonnale.
«Nemad hoolitsevad minu eest. Nina oli minu ja mu naise elust 30 aastat eemal. Ta ei tulnud isegi ema matustele. Tuli alles järgmisel päeval pärast matuseid ja hakkas küsima, kus on kuldehted ning viis minema kardinad,» ei suutnud Leonid pisaraid tagasi hoida.
«Tütar hakkas minu juures käima siis, kui kuulis et pärandan korteri Mariale. Ta nuttis ja rääkis, et tal pole kuskil elada. Ma tegin ettepaneku, et ostan talle kuskil toa, aga ta ütles, et tahab minu korterit. Mul hakkas temast kahju ja ma tegin testamendi ümber tema nimele, aga pärast seda muutus mu elu õudusunenäoks – elasin nagu läbisõiduhoovis, keset igavest remonti, söömata ja pesemata. Nina mind ei aidanud, tuli pooleks tunniks, käitus nagu perenaine, käsutas ja ei pööranud mulle tähelepanu. Aga mina lebasin mõnikord tundide kaupa abituna põrandal. Haiglasse viis mind Maria, tema tõi mind sealt ka koju. Aga Nina ei olnud rasketel hetkedel koos minuga. Ma hakkasin kartma, et ta lämmatab mind korteri kättesaamiseks padjaga ära. Siis ma otsustasingi korteri Mariale kinkida,» rääkis Leonid.
Maria rääkis Stolitsale, et nad on Leonidi ja tema kadunud abikaasa sõbrad olnud juba üle 15 aasta ning enne surma olevat Aleksandra neid palunud, et nad ei jätaks tema meest üksi ja aitaksid teda.