/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2012/12/16/1489090t1hd619.jpg)
Eesti Apteekide Ühendus nõuab õiguskantsler Indrek Tederi taandumist apteekide asutamispiirangu kaotamise arutelust.
Tederi meelemuutus apteekide asutamispiirangu osas on arusaamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind nähti koridoris ja ka mina nägin mind. Ja mina sidusin mind kinni. Mina, mind ... Saite aru? Mina, mind ...»
See on kuulus stseen filmist «Hukkunud Alpinisti hotell», kus Mikk Mikiveri kehastatav Hinckus räägib, kuidas ta nägi end tegemas asju, mida ta ei oska seletada. Ka õiguskantsler Indrek Teder käitus hinckuslikult: 2005. aastal jõustusid tema õpetuste järgi apteekide asutamispiirangud, nüüd aga peab ta neid põhiseadusvastaseks, ja tema soovitusel kaotas riigikogu piirangud kaks kuud tagasi.
Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ), mis oli 2005. aastal toonase tippadvokaadi Tederi kliendiks, nõuab oma kirjas riigikogu sotsiaalkomisjonile nüüdse õiguskantsleri Tederi taandumist apteekide asutamispiirangute arutamiselt, seades kahtluse alla tema sõltumatuse.
«Õiguskantsleril on asutamispiirangute küsimuses selge ja tugev huvide konflikt, sest ta on olnud 2005. aastal sellesama teemaga seotud. Õiguskantsleril on põhiseadusest tulenev kohustus olla sõltumatu,» leiavad apteekide esindajad.
Võimalik huvide konflikt
Pöördumise ajendiks oli seni avalikkusele teadmata fakt, et 2005. aastal oli Teder apteekide asutamispiirangute innukas pooldaja, kes viis läbi põhjaliku õigusliku ekspertiisi ja leidis, et piirangute eelnõu on kooskõlas nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. Lisaks õiguslikele argumentidele leidis ta toona, et eelnõu on igati rahvatervise huvides ja soovitas tungivalt piirangute eelnõu vastu võtta.
Sügisel 2012 on Teder õiguskantslerina asunud risti vastupidisele seisukohale, väites, et piirangud on põhiseadusega vastuolus. Kurioosne on seejuures, et õiguskantsler heidab oma 19. septembri ettepanekus seadusandjale ette, et piirangute kehtestamine 2005. aastal oli ebaratsionaalne, põhjendamatu ja – nagu võib aru saada – suisa rumal. Mees jätab aga mainimata, et üheks kaalukaks argumendiks piirangute kehtestamise poolt oli just tema enda 2005. aasta õiguslik ekspertiis, kus veenvalt põhjendati piirangute kehtestamise möödapääsmatust.
Huvitav on seejuures märkida, et aja jooksul, mis lahutab 2005. aastat 2012. aastast, on piirangute põhiseaduslikkuse küsimus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtutes selgeks vaieldud. 2007. aastal leidis riigikohus Nurme apteegi kaasuses, et piirangud on põhiseadusega kooskõlas ja mingeid õiguskantsleri poolt väidetavaid puudusi kohus ei tuvastanud. 2010. aastal leidis Euroopa Kohus, et liikmesriigil on õigus kehtestada apteegi asutamispiiranguid rahvatervise kaitseks.