Jüri Maloverjan: Vene protestide lõpp

Jüri Vendik Foto: Erakogu

Miks Vene opositsioon on nii nõrgaks osutunud, küsib kolumnist Jüri Maloverjan. Üheks peamiseks põhjuseks on nn sotsiaalse kandepinna kitsus. Enamik toetab kui mitte otseselt riigikorda nimega «Putin», siis igatahes sellega seostuvat stabiilsust. Elu pole niivõrd talumatu, et tänavale minna.

Protestiajastu, mis algas Venemaal nii bravuurselt ja paljutõotavalt aasta tagasi, pärast duumavalimisi, lõppes sel laupäeval vaikse ja morni sanktsioneerimata meeleavaldusega Moskva kesklinnas, kurikuulsa endise KGB, nüüdse FSB hoone ees Lubjankal. Vene opositsioon tõestas järjekordselt, et «läänepartei» ei võida Venemaal kunagi pikemas perspektiivis, tänapäeval ei saa aga võita ka lühemas.

Siis, kui tänavale olid valmis tulema kümned tuhanded, andsid võimud ilma suurte probleemideta meeleavaldusteks luba, kuid nüüd, kui protestilaine on tänu muu hulgas ka võimude tegutsemisele vaibunud, ei tahtnud nad enam lubada «Vabadusemarssi» sinna, kuhu soovisid opositsiooni liidrid: Lubjanskaja väljakule. «Te ei esinda mitte kedagi, teid on vaid 0,2% Moskva elanikest,» ütles läbirääkijatele aselinnapea.